Kassivaenulik Kärdla

Umbes sedasorti pealkirja on ilmselt varsti üleriiklikus meedias oodata, kui nii edasi läheb. Nimelt varjutab paradiisi­saare taevast järjekordne looma­piinamisjuhtum. Õigem oleks kirjutada mitmuses, aga kui mitmele kassile täpselt liiga tehtud on, see polegi teada. Sotsiaalmeedias levivad pildid ja vihjed kassidest, keda on tulistatud, lõigatud, põletatud ja ilmselt ka kuskil kinni peetud.
Nähtust uurib ka politsei, aga eriti kaugele sellega jõutud ei ole. Arutasime teemat Kärdla politseijaoskonna piirkonna ja menetlusgrupi grupijuhi Kaili Kiigega ja ega temagi päris täpselt ju tea, millal looma­piinaja tegutsema asus. Menetlust alustati juulis, sest siis oli võimalik ühe kassi puhul tuvastada, et teda on õhupüssist tulistatud, aga ilmselt on juhtumeid siiski rohkem. Isegi piirkonda pole võimalik täpsemalt selgeks teha kui et kassivihkaja tegutseb Kärdla piires. Kaili Kiik ootab muidugi ka edaspidi vihjeid, mis uurimist edasi viiksid.
Ka Hiiumaa loomakliiniku meeskond ei taha midagi liiga konkreetset öelda. Õhupüssist lastud kass on neil muidugi meeles ja hiljuti käis kliinikus üks kass (koos oma inimesega muidugi), kelle puhul oli selgelt näha, et teda on tahtlikult põletatud. Igatahes on kliinikus kõik kahtlased haavad ja muud vigastused pildistatud, kirjeldatud ja korralikud oma süsteemis fikseeritud, mis on kiiduväärt, eriti kui peaks midagi nii harukordset juhtuma, et loomapiinaja kohtusse saadetakse.
Praegu paistab, et tegu on rohkem kui ühe “looma suhtes lubamatu teoga” või lausa “looma eriti julma kohtlemisega” nagu neid eristab EV Loomakaitseseadus. Korraliku trahvi saab tõestamise korral mõlemal puhul määrata, mandunud moraalist ei maksa ilmselt rääkidagi.
Muide, kogu see lugu tuletab meelde aastatetagust olukorda, mis oli tänavusele väga sarnane kui mitte täpselt samasugune – pikema perioodi jooksul tegutses Kärdlas kassivihkaja, kes tulistas ja lõikus ja vahelduseks puistas ka mürki. Tollase loomakaitse peetud tabelitest on võimalik see periood muidugi välja otsida, aga ütlen praegu, et üle kümne aasta tagasi toimus see küll. Siiamaani on kripeldama jäänud, et Kärdlas tegelikult teati, kes see kurjategija oli, aga eks see teadmine hoiti endale. See muidu nii mugav Hiiumaa ringkaitse ei kõlba teatud juhtudel mitte kuskile. Julgen arvata, et ka praegu on teadjaid rohkem kui üks.
Pikaajalise loomakaitsjana ei saa ma jätta veelkord koputamata omavalitsuse südame­tunnistusele. Hiiumaa inimene vajab endiselt rohkem infot loomade ja looma­kaitse kohta; mida tohib ja mida mitte; steriliseerimine on vägagi soovitatav, et marutaudi vastu peab endiselt vaktsineerima, et koera ei tohiks ketis pidada jne. Seda, et kass tunneb sama­moodi valu nagu inimene, loodetavasti inimestele enam selgitama ei pea.

KADRI TAPERSON
loomakaitsja