Hiidlased olid neil valimistel päris aktiivsed – 38,7 protsenti valimisõiguslikest saareelanikest täitis oma kodanikukohust. Meist kõrgem oli valimiste osalusprotsent vaid Tallinnas, Tartus ja Harjumaal. Läänemaal näiteks käis valimas 37,5, aga Saaremaal vaid 32,2 protsenti hääleõiguslikest elanikest. Veel madalam oli valimisaktiivsus Ida-Virumaal, kus otsuse tegi vaid 24,3 protsenti valijatest.
Üks sealseid valimisjaoskonna juhte põhjendas ERRile, et paljud inimesed ei saa aru, milleks neile see europarlament.
Ühest küljest on ju alati põnev jälgida, kes valimiskasti juurde tulevad. Võivad ju jätta tulemata kindla favoriidi toetajad põhimõttel – nagunii saab võidu. Teine võimalus on, et potentsiaalse kaotaja toetajad tulevad väga agaralt hääletama ja pööravad võidu hoopis enda kasuks.
Teisalt oleks pilt kindlasti selgem kui valiku teeks rohkem inimesi ja ehk tunneks paljud end siis ka suuremal määral osana Euroopa Liidust?
Euroopas, muide on olemas riik, kus iga kodanik peab valima minema, vastasel korral võidakse teda trahvida. Ehk pole see nii tore võimalus. Aga on ju ka pakutud, et valimisjaoskondades võiks valimispäevadel korraldada kontserte ja avada kohvikut, et inimesed tuleksid meelt lahutama ja ühtlasi ka valima.
Tänases lehes pakub Risto Kask välja hoopis huvitava variandi. Valimiste tulemusi võiks avaldada reaalajas juba eelvalimiste esimesest päevast alates.
“Mis on selles halba, kui esimese päeva lõpuks juhib üks, teise päeva lõpuks teine või hoopis keegi kolmas?” küsib ta.
Las rahvas vaatab ja jälgib. Nii tekib konkurents ja isegi ehk hasart, mis inimesed kodust välja hääletuskastide juurde ajab ja valimisaktiivsuse Eestis lakke kergitab. Mida arvate?
28. mail 2019
