Ammustest aegadest, kui keemilistest aniliinvärvidest ei teatud veel midagi, värvisid meie esivanemad lõnga taimedega. Seda, kuidas värvida ja et lõnga värvivaliku leiab kodust aianurgast, õpetab homsel käsitöölaadal Kadi Kiiver.
Tänapäeval, kui poest saada igat masti ja värvi lõnga, toonivad mõned käsitööhuvilised ikkagi ise oma lõngavihud. Kadi Kiiver õppis seda kunsti 2015. aastal Suuremõisa ametikoolis kursustel ja on sellest ajast enda kudumite tarbeks maavillast lõnga taimedega värvinud.
Tabasin käsitöömeistri parasjagu kodus saunas eeltööd tegemas – gaasipliidi leegile oli sätitud vanem emailpott. “Selles toitu enam ei valmista, aga nii väike pott vanasti kindlasti polnud, ju tehti seda tööd saunapajas, kus suurele perele vajaminev lõng sisse mahtus,” rääkis Kadi. Värvinõu peab olema emaileeritud või roostevabast terasest ja nii suur, et lõng mahub sinna vabalt sisse ja segamiseks jääb piisavalt ruumi.
Lõnga ostab ta kohalikelt lambapidajatelt, nii valget kui halli. Suure vihi jaotab 50–70grammisteks. Pistab need potti, peitsimissegusse, et lõng värvi paremini külge võtaks. Värvimiseks vajaliku taimeleotise keedab ta juba varem valmis, et kõik taimes leiduv värvaine vette jääks. Värvida võib ka koos taimedega, sest rohulibled tulevad villase lõnga vahelt kenasti välja. Tavaliselt ta siiski kurnab keeduse ja siis paneb sinna lõngavihid.
Taimi on koduaiast kõige mugavam võtta siis, kui nurgake niitmata jäetud. Angervaksast saab kollakas-rohelist, naadiõitest intensiivse kollase, roosat avokaadokoortest ja seemnetest, mida saab sügav-külma koguda.
Oskusi ja nippe on tal aastatega kogunenud palju ja kõiki neid on ta laadal värvipoti kõrval valmis laadakülalistele jagama.
HELJA KAPTEIN