Harda Roosna
EELK Kärdla Johannese koguduse juhatuse esimees, restaureerimisprojekti koordinaator Tiit Harjak: Kärdla kirik on omanäoline kalevivabriku tööliste jaoks ehitatud kodakirik, mille teeb eriliseks selle lahtine kivist viilutorn. Teist sarnast torni Eesti kirikutel ei leia. Veelgi enam – Kärdla kirikul on praegu kaks torni – nimelt on see viilutorn peidetud teise, uuema puidust torni sisse. Põnev on ka see, et üks Kärdla kiriku tornis asuvatest kelladest on vanimaid, kuid võib olla ka vanim kirikukell Eestis.
Millisena näete tänasel päeval kiriku ja koguduse rolli kohaliku elu edendamisel ja ühiskonnas laiemalt?
TH: Kirik koos kogudusega on kogukonna jaoks eelkõige kultuuri, traditsioonide ja väärtuste kandja. Kärdla kirikul on oluline roll kontserdipaigana ja sellega ka kohaliku kultuurielu rikastajana, veel on kirik aga koht, kus iga teeline saab aja maha võtta, mõtiskleda ja palvetada. Kirikus peetakse meeles ühiskonna ja inimeseks olemise jaoks olulist, alustatakse ja lõpetatakse teekondi, otsitakse ja leitakse tee Jumalani.
Kui aktiivsed kirikukülastajad hiidlased on?
TH: Teenistustel käijaid on, aga mitte palju. Oleme praegu loobunud talvel teenistuste kirikus pidamisest ja viinud need läbi hoopis kogudusemajas, kuna seal on soojem. Selle hooaja esimesel, 16. aprilli ülestõusmispüha teenistusel, oli koos 15liikmelise kooriga kokku ligikaudu 30 inimest. Sellest väikesest numbrist võib aru saada, kuna ilm oli külm, lund sadas ja kirikus oli sooja vaid 5 kraadi. Samal ajal suvistel kontsertidel on kirik olnud täis, arvatavalt kuni 450 inimest korraga kuulamas.
Kärdla pühakoda vajab põhjalikku restaureerimist. Milline on kiriku hetkeolukord täpsemalt? Kas seda saab kasutada?
TH: Kirik on veel kasutatav, kuid ilma investeeringuteta ilmselt mitte kuigi kauaks. Praegu ei saa enam kasutada kiriku kantslit, kuna kantslitrepp on seen- ja putukakahjustuste tõttu lagunenud. Ka kiriku põrandalaudise all ei ole suudetud seentest lahti saada. Viimase paari aastaga on Kärdla kiriku seisukord kiiresti halvenenud, kirikuruumi katust ja selle kandekonstruktsioone loetakse juba avariiliseks, katuseplekk on hakanud mitmest kohast lekkima.
Millised võimalused kirikuhoone kasutamiseks avaneksid, kui see saaks korda tehtud?
TH: Esmalt saaks kirikut ka talvel kasutama hakata nii jumalateenistusteks, kontsertideks kui ka näitusteks. Kirik on suurima istekohtade arvuga kontserdiruum Kärdlas, jõulukontsertidest saaks osa suurem hulk inimesi. Aga kõige tähtsam on, et hoone ja selles olevad väärtused üldse säiliksid, sealhulgas kunstiteosed ja väärikas Walckeri orel.
Kas kiriku remontimiseks on midagi juba tehtud? Mida oleks vaja veel teha? Millal tahaksite töödega valmis saada?
TH: Praeguseks on täies mahus valminud kiriku restaureerimistööde projekt. Ehitustöödega veel pihta ei ole saanud hakata, aga alustame sel aastal, tõenäoliselt aasta teises pooles. Selleks aastaks oleme kavandanud katusetööd koos kandekonstruktsioonide uuendamise ja katuslae soojustamisega. Kuivõrd suurelt seda ette võtta saame, sõltub meie toetajatest. Järgmisesse aastasse lükkuvad põrandate, küttesüsteemide ja akendega seonduvad tööd. Ideaalis võiks järgmisel aastal tööd valmis olla, aga realistlikum on seda eeldada paari-kolme aasta jooksul.
Mis on tööde kogumaksumus? Kas inimesed saavad kuidagi aidata?
TH: Kogu kavandatud uuendustööde maksumus Kärdla kirikus on umbes
1 miljon eurot. Iga inimese panus on oodatud – ka siis, kui see on pisike. Üheskoos suudame palju! Kui Kärdla kirikut omal ajal ehitati, käis see just kogukonna abil ja mõisnike toel, piskuhaaval suudeti kirik valmis ehitada. Tänapäeval on abistavate töökäte kasutamine ehitusel keeruline, aga mõned tööd ehk saab ka talgute korras ära teha.
Milline on teie koostöö EELK Konsistooriumi ja nende algatuse Korjanduskarbiga? Kui palju on neilt abi saadud? Kuidas saab nende kaudu veel abi pakkuda?
TH: Oleme palunud Kärdla kiriku projekti Korjanduskarbi annetuskeskkonda üles panna, see on annetaja jaoks mugav keskkond, seda saab kasutada nii krediitkaardilt kui ka pangalingi kaudu makse tegemisel. Praeguseks on sealtkaudu laekunud juba ligi 1000 eurot. Ka annetuslingi http://www.eelk.ee/et/annetus/aita-renoveerida-puhakoda-hiiumaal/ jagamine on abiks.
Kust olete veel annetusi saanud? Kas teete kiriku korrastamiseks kellegagi koostööd?
TH: Kärdla kiriku uuendamise projektile on selle algatamisest saadik oma abikäe ulatanud MTÜ Hiiumaa Sõprade selts. Toetuskampaaniaid on teinud Selver, praegugi on Kärdla kiriku annetuskastid üleval Hiiumaa ja Rannarootsi Selveris. Ka Pühakodade programmist oleme saanud esimesed 20 000 eurot pühakoja katuste uuendamiseks. Osa annetustest on laekunud ka otse koguduse arvele. Muinsuskaitse eritingimuste, 3D-laserskaneerimise ja ehitusprojekti rahastamisel olid aitajateks Hiiumaa sõprade selts, AS Selver, kultuuriministeerium ja Enn Kunila.
Küsis Maria-Elisa Tuulik
