Harda Roosna Varahommikul kohtus ta erakonnakaaslastega, pidas koolimaja auditooriumis õpilastele loengu ja korraldas seejärel avaliku kohtumise. Kärdla kultuurikeskuse kinosaalis oli paarkümmend kuulajat, kellele Kallas rääkis Eesti praegusaja probleemidest.
Praeguse valitsuse aktsiisipoliitikast rääkides rõhutas ta, et Eesti riik kaotas aktsiisitõusude tagajärjel 340 miljonit eurot, mis on läinud Lätti. Võrdluseks tõi ta, et kui lõpetada kõrgemate pensionide tulumaksustamine, kuluks selleks vaid 50 miljonit eurot. Ta tõdes, et isegi kui aktsiisid nüüd ümber muuta, siis n-ö tagasi esimesele ruudule minna ei saa ja piirikaubandus jätkub, kuna inimestel on tekkinud harjumus.
Teisena esitas ta küsimuse, kuidas tõsta Eesti majandust järgmisele tasandile, odava tööjõuga allhankemaast teadmistepõhiseks majanduseks. Lahendusena pakkus ta investeeringuid teadusesse ja arendustegevusse. Vaatamata kaudsele mõjule,
nimetas ta seda oluliseks, et majandus ka 30 aasta pärast areneks, inimesed saaksid rohkem palka ja riigieelarvesse laekuks rohkem makse.
Kallas väitis, et praeguse valitsuse ajal on Eesti inimestes tekkinud protest ja soovimatus makse maksta. Tema sõnul väljendub see ümbrikupalkades, väidetavalt küsivad inimesed osa palka sularahas, et mitte liikuda kõrgemale maksutasemele. Veel väitis ta, et varimajanduse osakaal on tõusuteel ja inimesed käivad kiusu pärast oma saunaõlut Lätist ostmas. “Inimesed ja ettevõtjad on nõus makse maksma, kui see tundub neile õiglane, kui see ei tundu ebaõiglaselt kõrge. Niipea kui inimesed tunnevad, et neile tehakse liiga, tekib protest. Eesti inimene protestib teistmoodi, ta ei pööra autot tänaval kummuli ega pane midagi põlema, aga ta surub käe taskus rusikasse ja ta ei tee seda jama kaasa, kasvõi kiusu pärast.”
Kallas ütles veel, et Eesti riik on kestnud 27 aastat ja esimest korda on nüüd eestlastel tekkinud protest oma riigi vastu.
Mida tänaselt kohtumiselt olulisena meelde jätsite?
Reformierakonna esinaine Kaja Kallas: Selle, mis mured on ühes vallas äärealal ja olles eraldatud merega ehk kõige olulisemad on ühendused. Ühendused mandriga, elektriühendused ja internetiühendus – meie majandus on kõik sellega väga palju seotud. Ja muidugi see, et siin on väga hea elada, on omad kitsaskohad, aga teisest küljest jälle palju positiivset.
Mis on Teie meelest Hiiumaa kõige põletavamad probleemid?
Mulle endale tundub, et see ühenduste teema on üks olulisemaid – seda märgiti igal pool. Kui oli praamikriis ja praamid ei sõitnud, siis millist majanduslikku kahju see tähendas ettevõtetele, millist segadust tähendas see inimestele. Seda nimetati isegi koolis õpilaste poolt, et sa ei tea oma plaane teha, kui sõltud sellest, kas pääsed üle või ei pääse.
Kas neile probleemidele leidub lahendusi Reformierakonna valimisprogrammis?
Meil on ühenduste kohta pakutud lahendused. Just see, et ühenduste arendamine on riigi peal ja see on prioriteet selleks, et elu oleks ka mujal kui ainult Tallinnas ja Harjumaal. Meil on Hiiumaaga seotud arutlusel neli asja: üks, mis puudutab julgeolekut, on rannakaitse teema – et rannakaitseüksus oleks Hiiumaal. Teiseks parvlaevaühenduste teema, muidugi lennuk ka. Ja igas maakonnas ühe spordirajatise või kultuuriobjekti ehitamise toetamine. Just ühenduste asi on mulle endale südamelähedane, see, mis puudutab elektrit ja internetti ka. Arvestades, et Hiiumaal on väga hea elukeskkond ja arvestades, et inimesed väga palju töötavad oma peaga ja arvutiga, siis see suurepärane elukeskkond võimaldaks töötamist ja elamist siin tingimusel, et sul on hea internetiühendus.
Millisena näeb Reformierakond Hiiumaa tulevikku?
Hiiumaa tulevikku näeb Reformierakond ilusana selles suhtes, et siin on suurepärane loodus, väga hea värske õhk, mis on väärtus ja kui on head ühendused, siis on ka töökohti ja inimesed saavad siis siin töötada. Ma arvan, et väga paljud valiks selle saare oma elukeskkonnaks.
Mida Reformierakond selle visiooni realiseerumiseks teha kavatseb?
Esiteks, et meil oleks vabadus valida ja liikuda. Teiseks, kui me räägime töötamisega seotud reeglitest, siis et need oleks paindlikud ja võimaldaksid kaugtööd nii, et inimesed saaksid elada ja töötada nagu nad tahavad. Kolmandaks see ka, mis puudutab maksukeskkonda. Ma isegi ei mõtle seda, et mingid konkreetsed erandid Hiiumaale oleksid ette nähtud, aga mõtlen seda, et kohalik kogukond võidaks sellest, kui ettevõtted tulevad Hiiumaale või mistahes teise punkti väljapoole linnu nagu Tallinn või Tartu.
Oleme Hiiu Lehes tõstatanud ühe turutõrke teema. Noored pered, kes tahaks tulla Hiiumaale elama ja siia endale kodu rajada või osta, ei saa piisavas mahus laenu. Kas selle oleks Reformierakonnal lahendus?
Oleme tegelenud just majanduspoolega ja tõepoolest näeme seda, et Eesti pangandusturg on hästi
konkurentsihõre. See tähendab, et meil on vähe panku ja vähe pakkumisi. Raha nii-öelda saamine aga on väga palju seotud selle tagatisega, mille sa suudad anda. Tagatis või vara, aga on väga palju seotud selle asukohaga. Me näeme probleemi, et tõepoolest inimesed, kes tahavad midagi arendada, ei saa laenu. Kuigi nad teevad näiteks mingi suure hoone, mis iseenesest maksab ju palju, siis pank otsustab tehingute järgi ja ütleb, et teile seal on turuhind selline ja nad ei saa seda laenu. Ja see on probleem. Mida me oleme mõelnud selle jaoks – laiendada kapitaliturgu, et see ei oleks ainult panganduskeskne. Võimalusi on veel, näiteks võlakirjaturg, aga seda tingimusel, et on suured võlakirjad ees, mis seda turgu tekitavad, siis saad teha ka väikesi võlakirju. Me teame, et inimestel on pankades raha ja nad tahaksid seda Eesti majandusse paigutada. Teiselt poolt on ettevõtted või ettevõtmised, mis vajavad raha. Nii et viia need asjad kokku. See on majanduse poole pealt, aga eraisikute poole pealt puhtalt laenude saamisest me ei ole väga rääkinud. Oleme rääkinud just selles võtmes, kuidas rohkem tekitada pakkumist ja konkurentsi, et oleks võimalusi.
Millal viimati Hiiumaal käisite?
Ma just mõtlesin sellele, kui ma tulin, et millal ma tegelikult siin viimati käisin. Vaatasin, kui palju oli uusi maju, siis ma arvan, et ma käisin väga ammu. Mingi vahe ma käisin siin hästi tihti, sest mu mehe vanaema oli siin ja siis me käisime pidevalt. Mitte just iga nädalavahetus, aga kord kuus kindlasti Kõrgessaares, Lauka külas. Nüüd on jäänud pikem vahe, sest vanaema suri ära ja…
Kas selle ajaga võrreldes on muutusi märgata?
Kui Kärdlasse sisse sõidad, siis vaatad, et Selver! Ja niipalju uusi maju, mida siis üldse ei olnud, kui ma siin viimati käisin. Linna keskel ka on majad korda tehtud ja igasuguseid ärisid on uusi. Riigigümnaasiumi hoone on uus ja väga äge ja väga särasilmsed noored on seal. Väga palju on arenenud. Kui oled siin, selle sees, siis võib- olla ei saa sellest nii aru, aga kui lähed vahepeal ära, siis vaatad, et oo!
Millest noortele rääkisite?
Rääkisin sellest, kui Eesti digitaliseerub, et mis siis juhtub töökohtadega, ka nutisõltuvusest. Rohkem küsiti minu enda kohta, aga ära markeerisid nad just selle ühenduste teema. Küsisin, kui paljud arvavad, et Hiiumaal on kõik hästi ja siin ei pea midagi muutma ja siis tõusid kuskil pooled käed. Ja kui ma küsisin neilt, kes kätt ei tõstnud, et mis võiks olla paremini, siis nad ütlesid, et ühendused muu maailmaga võiks olla paremad.
Küsis HARDA ROOSNA
