Kaheksa kuuga on neli Hiiumaa haigla töötajat võtnud 2200 koroonaproovi, millal nende töö koroonapandeemia kohalikul eesliinil lõpeb, pole teada.
Kui Hiiumaa haigla juhatuse liige Riina Tamm kevadel oma kolleegidelt küsis, kes on nõus haigla testimispunktis tööle asuma, ei kujutanud keegi täpselt seda tööd ette. Nõusoleku aga andsid kõik neli – Marge Vähter, Karin Tara, Monika Ild ja Kaidi Terasmaa-Juursalu – vabast tahtest ja küsimata, miks seda teha tuleb.
Aastale tagasi vaadates tõdes Riina Tamm, et drive-in-tüdrukud, nagu ta hellalt ütleb, on selle tööga väga hästi hakkama saanud. “Nad on rõõmsameelsed, töökad ja suure stressitaluvusega ja nad kõik soovivad Hiiumaad paremaks muuta,” sõnas Tamm tunnustavalt ja lisas oma soovi: “Et nad ei väsiks…”.
Kohtumisel vapra nelikuga selgus, et nad peavad seda n-ö lisatööd oma ameti juurde kuuluvaks. “Me lihtsalt teeme oma tööd, ja praegu on osa sellest tööst seotud koroonaanalüüside võtmisega,” selgitas Monika Ild.
Kaitse piisav
Haigla polikliiniku hoovil võeti esimene koroonaproov drive-in- ehk sissesõidumeetodil 26. märtsil. See tähendab, et proovivõtukohta sõidab testitav autoga ning koroonaproov võetakse talt ilma autost väljumata, vaid autoaken on vaja alla lasta. Proovivõtjad kannavad seejuures muidugi kaitseriietust ja maske. Vahel arvatakse, nagu kannaksid nad kaitseriietust sellepärast, et kardavad inimesi, kuid nii kaitsevad nad iseennast ja teisi koroonaviirusega nakatumast.
Kõik neli kinnitasid, et proove võttes nad hirmu nakatumise ees ei tunne ehkki kindlasti on nemad need, kel Hiiumaal kõige suurem kokkupuude viirusega.
“Oleme pandeemia algusest peale testimisega tegelenud ja me ei ole nakatunud – see on ju märk, et abinõud on olnud piisavad,” ütles Kaidi Terasmaa-Juursalu.
Need põhjendused on ilmselt veennud ka nende pereliikmeid. “Kui mõistlikult seletada, siis pere saab aru,” ütles Karin Tara ja teistegi sõnul ei ole sellega kodus probleeme olnud.
Oma töö tõttu on testivõtjad ise korduvalt koroonaproove andnud. “Ega see meeldiv just pole,” nentis Ild. Vajalik on see siiski, et kontrollida ega nad ise nakkust edasi ei kanna – see võib juhtuda isegi juhul, kui mingeid sümptomeid pole.
Valmis üksteist asendama
Enamasti on töö jaotatud nii, et Marge Vähter, kes töötab haigla registratuuris, teeb eeltöö ja peab ühendust patsientidega ning ülejäänud kolm võtavad proove. Igaüks on siiski teinud endale selgeks kõik tööetapid ja nii saavad nad vajaduse korral üksteist asendada.
Haigla proovivõtutiimis ongi nad neljakesi ja seda on just parasjagu, leiab Marge, et nii on omavahel asju lihtne kokku leppida.
“See teeb, kes on vabam ja saab teha – nii on see kujunenud ja kõik on sujunud,” lisas Monika Ild, kes haiglas töötab nii narkoosi- kui erakorralise meditsiini õena.
Kaidi Terasmaa-Juursalu, kes on haigla radioloogiatehnik ja laborant, kiitis, et tööjaotus toimib neil hästi ladusalt ja tiim on kokkuhoidev.
Polikliinikuõe Karin Tara tavapärane töö on seotud ambulatoorse vastuvõtuga. Kuna kevadel see oluliselt vähenes, sai koroonaproovide võtmisest tema lisatöö.
Helista ja küsi!
Registratuuri arvutisse jookseb kokku kogu info COVID-19 proovide kohta. Kui perearst on kirjutanud inimesele saatekirja ja suunanud ta testimisele, võtab haigla esindaja temaga ühendust. Kui on vaja aegu muuta, saab ka seda teha. Tavaliselt helistab ta veel sama päeva hommikul, et inimesele proovivõtuaega meelde tuletada. Seetõttu juhtub haruharva, et keegi, kel nimi ja aeg kirjas, tulemata jääb. Pigem on ette tulnud, et patsient tuli kohale, aga tema nime ei ole kuskil kirjas. Selliseid asju vahel juhtub ja seetõttu julgustab Marge Vähter küsimuste korral helistama haigla registratuuri telefonil 462 2795. Näiteks tasuks ühendust võtta, kui on teada, et ees on Tallinnasse uuringule minek, koroonatesti saatekiri peaks olema tehtud, aga kõnet ei ole tulnud.
Proovivõtuks valmis
Nimekirja järgi seavad meedikud valmis proovivõtuks vajalikud vahendid – pulga ja katsuti. Katsutid on korgiga klaastuubid, mille sisse pannakse pulk, millega proov ninaneelust võeti. Tuubile aga on kleebitud etikett inimese andmetega, kellelt proov võetud. Proovivõtmise käigus edasi-tagasi liikudes nõuab paaris töötavatelt meedikutelt suurt tähelepanu, et õige nimi oleks kirjas õigel tuubil. “Nii kiire ei ole küll kunagi olnud, et oleksime sellega eksinud – eksimine ei ole siin lubatud,” ütles Vähter.
Tavaliselt algab proovide võtmine kella 14st ja kestab enamasti 15.30ni, siis saadetakse võetud proovid õhtusele Tallinna bussile, millega see Cargobus teenusena toimetatakse ASi Synlab laborisse.
Nende patsientide proovid, kes lähevad mõne Põhja-Eesti regionaalhaigla arsti vastuvõtule, analüüsitakse PERHi laboris.
100 proovi päevas pole piir
Mitu proovi päevas võetakse, oleneb sellest, kas saarel on tekkinud mõni COVID-19 levikukolle, kas käiakse mõnes asutuses kohapeal kõiki testimas või toimub seireuuring, milles osalemiseks saadab uuringufirma kutsed juhuvalimiga. Nii on proove võtmas käidud hooldekodudes, lasteaedades, koolides, kauplusteski.
Kõige rohkem proove – sadakond – kogunes tookord, kui kaks neist käisid Emmaste hooldekodus kõiki kliente ja töötajaid testimas. Samal ajal olid teised kaks Kärdlas tavapärases kohas proove võtmas. Siis olid kõik neljakesi korraga sellega ametis – nii see tavaliselt ei ole.
Tiimiliikmete jutust selgus, et sada proovi päevas ei olegi piir. Monika Ild kinnitas, et nad teevad nii palju teste, kui on vaja ja seni pole olnud sellist olukorda, et nad ei jõua.
Vastust oodates püsi kodus
Põhiliselt on drive-in patsientideks Hiiumaa inimesed, aga on olnud ka mõnikümmend mujal elavat inimest, kes tulnud tegema tasulist testi. Tasulisi teste on haiglas tehtud paar kuud, oktoobri teisest nädalast alates.
Muret teeb neile, et koroonakahtlusega inimesed mõnigi kord justkui unustavad ära, et nad ei tohiks
COVID-19 kahtluse puhul ringi liikuda. “Kui nad testima tulevad, siis nad ju mõtlevad, et äkki on saanud nakkuse ja sel juhul tuleb kodus püsida vähemalt seni, kuni negatiivne vastus käes,” kutsus Marge Vähter prooviandjaid vastutustundlikult käituma.
Lk 3 ja 6 koroonaviiruse
levikust Hiiumaal.
