Uudis, et Reigi pastoraadi aias kasvav punane pöök valiti Eestit esindama Euroopa aasta puu valimistel, tuli selle istutaja järeltulijatele Saksamaal suure üllatusena, sest selle istutamise fakt vanaisa Theodori sünni puhul 1903. aastal, on perekonna muidu detailirohkest kroonikast puudu.
Reigi pastori Richard von Hirschhauseni kõige tuntum järeltulija on pojapojapoeg Eckart, kelle üks mitmetest raamatutest – „Wunder wirken Wunder“ on saanud bestselleriks ka eesti keeles, pealkirja all „Imed teevad imesid.“ Eckart on arst, kes teinud oma elukutsest ülieduka meelelahutajakarjääri ja lisaks telesaatele esineb juba aastaid ka suurtele täissaalidele koomikuna. Terviseedendusele läbi huumori on ta pühendunud juba tudengiajast. Ta märkas varakult, kuidas pisikesi patsiente aitasid tema naljad ja mustkunstitrikid haiglas vaat et rohkemgi kui ravimid. Jaanuarist pani Eckart oma lavashow pausile, sest leidis, et kiirabi vajab hoopis meie koduplaneet. Ta sõnastas oma eesmärgi nii: „Me ei pea päästma kliimat, vaid iseennast – puhas õhk, puhas joogivesi, söögikõlbulikud taimed ja talutavad temperatuurid on meie tervise alus ja kõik nad on ohus.“ Seetõttu ongi Eckart praegu pühendunud oma fondi „Terve Maa, terved inimesed“ tegevusele ning ütleb, et pöördub lavale tagasi ja hakkab jälle nalja tegema alles siis, kui maailm on päästetud.
© photo paulo fridman Eckart Hirshausen, Reigi punase pöögi istutaja järeltulija.
Esivanemad Reigist
Perekroonikast ilmneb, et Eckarti vanavanaisa Richard tuli Reiki pastoriks Rakverest. Kõik tema poeg Theodori viis õde ja vend on just Rakveres sündinud, Theodor ainsana Reigis. Nende esiisa Jacob tuli Eestisse 18. sajandi alguses Saksamaalt Hallest ja temast sai kooliõpetaja Tallinnas. Aadlitiitli sai Jacob Johann Anton Hirschhausen alles aastal 1835 oma panuse eest esimesse saksa-eesti sõnaraamatusse. Theodor, kelle sünni puhul isa Richard Reigi pastoraadi õuele selle Eestis toona haruldase punase pöögi istutas, sai samuti pastoriks – oma suguvõsas kuuendat põlve. Richard suri 1916. aastal, varsti peale seda, kui ta Esimese maailmasõja aegse küüditamise järel Siberist tagasi koju pöördus. Theodor töötas pastorina Saaremaal Kärlas ja suri Kuressaares 1936. aastal väga noorelt meningiiti, jättes maha abikaasa kahe väikese lapsega. Ta maeti Reigi kiriku surnuaeda oma ema ja isa kõrvale ja nii ongi just Hiiumaa ja Reigi jäänud Hirschhausenite keskseks sidemeks Eestiga. Ka seetõttu, et Theodori lesk Gisela sai tööd Tallinnas tütarlaste pansionaadis, samal ajal kui lapsed Heinrich ja Dagmar elasid tema vanemate juures Reigis, kus nüüd oli pastoriks Gisela isa. Gisela vältis Eestist Saksamaale lahkumist nii kaua kui võimalik ja läks kaasa alles viimase ümberasustamise ehk Nachumsiedlung*iga 1941. aastal.
Selliste võsudega on Hiiumaa vanal puul võistluses vägagi head väljavaated.
Juba 1990ndate alguses, kui pereliikmed esimest korda Hiiumaale pääsesid, otsis Theodori tütar Dagmar Reigi pastoraadi aias sõstrapõõsast, mille istutamist ta koos vanaemaga mäletas. Sõstrapõõsa ta ka leidis, aga pööki ei taibanud tookord keegi otsida.
Pere Berliinis
Suurem osa perest elab nüüd Berliinis – Theodori pojalapsed Martin, Christian ja Verena. Vaid eelnimetatud Eckart on Bonnis. Nende ema Ingeborg on samuti Eestis sündinud, kuid lahkus väga väikese lapsena ja ise sellest ajast midagi ei mäleta. Sarnaselt, nagu väliseestlaste jaoks, jäi Eesti ka baltisakslaste jaoks unistuste kodumaaks. „Me kasvasime selle unistuse keskel, olime läbiimbunud vanemate koduigatsusest Eesti järele,“ kirjeldab Ingeborg. Martinile tundus lapsena selline Eesti ja baltisaksa elu ülistamine ülepingutatud ja isegi tüütu kohustusena, kuni alles peale gümnaasiumi sattus ta ühele baltisakslaste autorallile Kölnis ja äkki tundis, et kõik need inimesed ongi nagu tema, samasugustes peredes, sarnaste vaadetega kasvanud. Martin meenutab: „Kui ma esimest korda Eestisse jõudsin, sain aru, et jutud sellest, et seal on taevas sinisem ja kasetüved valgemad, ei olnudki muinasjutt, vaid tõsi. Seal on lihtsalt teistsugune valgus!“ Martin on oma töös ja tegevuses õe ja vendadega võrreldes kõige lähemalt Eesti ja Balti riikidega seotud ja tänagi tulihingeline Eesti fänn. Veel enne Eesti vabanemist korraldas Martin baltisaksa noorteühinguga esimesi üliõpilasvahetusi, mille toonastest osalejatest said peatselt Eesti diplomaatia ülesehitajad. Aastatel 1997 kuni 2003 töötas ta Saksa Vereinsbanki Balti haru juhina peakontoris Riias ja suhtles ka Eesti ettevõtetega tihedalt. Tänagi kasutab ta iga võimalust, et Eestit tutvustada või oma laia tutvuskonda Eestisse meelitada.
Väljavõte Hirshchhausenite perekonna albumist.
Martin oli ka see, kes Reigi pöögi Euroopa puu võistlusesse sattumisest kohe vaimustus: „See on jälle üks hea võimalus Eestile positiivset tähelepanu saada. Eriti praegusel ajal, kus Venemaa kallaletungi tõttu Ukrainale on Euroopa julgeolekuolukord habras, aitab iga hea sõnum Eestist kaasa ka meie julgeolekule.“
Rahvusvaheline hääletus Euroopa aasta puu valimiseks on avatud 1.–28. veebruarini. Selliste võsudega on Hiiumaa vanal puul võistluses vägagi head väljavaated.
Reigi pöök kandideerib aasta puuks
Eesti kandidaat Euroopa aasta puu valimistel on Hiiumaal Reigi pastoraadi aias kasvav punane pöök, mille istutas aastal 1903 oma poja Theodori sünni puhul pastor Richard von Hirschhausen. Sel ajal punane pöök Eestis looduslikult ei levinud ja arvatakse, et Hiiumaal täna leiduvad teised sama liigi puud ongi pärit Reigi pöögist.
Hiidlased teavad rääkida, et pöögi all armastavad väga tuhnida metssead ja kahtlustatakse, et seal võib leiduda trühvleid, mille eosed sattusid Reiki koos pöögiistiku endaga.
120aastase puu kõrgus on 20,1 meetrit ja ta on väga heas seisus.
Euroopa aasta puu hääletus toimub veebis veebruaris ning võitja kuulutatakse välja märtsis. 8 aastat tagasi valiti aasta puuks Orissaare jalgpallistaadioni keskel kasvav tamm.
Hääleta siin: https://www.treeoftheyear.org/et/vote
