Neljas pilt
Ojaküla Põrgukivi oli mu jaoks üllatus. Ei mäletanudki, et ta ikka NII suur on. Esmalt lähenedes üks kuubisein, mis tagantvaates osutus tõsiselt pirakaks rahnuks. Pealispind astmeline. Seal üleval on kolm auku, mille ümber kuradi sõrmejälgi meenutavad vaondid. Nood rahnule nime andnud augustik ja vaod on üsna hilised. Nimelt oli vene sõjaväelastel 1939. aastal plaan kivi tükkideks lõhata. Miks aga see plaan peale aukude puurimist pooleli jäi? Muidugi õnn, et jäi. 1959 võeti rahn looduskaitse alla. Ja seal ta nüüd kerkib kui muiste, too rabakivimürakas. 7 meetrit pikk ja veidi üle 6 meetri lai, kõrgust peagu kolm ja pool meetrit.
Põrgukivi taga metsas levib lisaks päris kopsakate rändrahnude külv.
Kivimonoliidi ees laiub tükati paljastuva liivapinnasega niit. Täis udupehmeid roosatavaid kassiristikunutte. Lisaks imikat, metslauku, hõbemaranat ja teisi. Kahju vaid, et võõrliik, kurdlehine kibuvits, siin peale mõne aasta tagust eemaldamist taas metsistumas on. Ilus, ent liivapealsetel liigagi jõuliselt muud taimestikku lämmatav Kaug-Ida Vaikse ookeani rannikuilt pärit tulnukas on ta.
Viies pilt
Kõpu ehk Lepistupao Suurkivi on juba klass omaette. Hiidrahn, millest Hiiumaal mahukamad küll Kukka kivi ja Hiiessaare Silmakivi. Suurkivi on aga saare kõige kõrgem rahn: 5,3 meetrit. Pikkust peagu 11 meetrit, laiust seitse ja pool meetrit. Tegemist on Eesti kõige läänepoolsema hiidrahnuga.
Üsna kõrvalises metsarüpes asub ta, väikese aasa serval. Eemalt vaadates ei tundugi see veidike ehk kolpa meenutav rahn nii üüratu. Aga kui lähemale minna, siis kõrgub tõeliselt vägevaks mürakaks. Lahemaa tunne kippus peale.
Aas ise meenutas kodust soopuisniitu. Valdavalt sinihelmikatest lopsakas, seas palderjani, metsvitsa, jäneskastikut ja hanijalga. Suurveeajal saab aasast järvik, mille peeglist tõusev rahn oleks kindlasti sootuks eriline vaatepilt.
Tänu redelile saab ronida Suurkivi laele. Mõnus ja rahulik oli siin lebada, pea kohal laiuva sookasevõra hõre lehestikukatus. Viibinuks nagu kusagil Soome kaljuharjal, vaade alla aasale oli täitsa võimas. Huvitaval kombel on mõned visamad taimed kanda kinnitanud suisa selle kalju otsas. Ehk küll kuumast-kuivast räsitud moega. Kivi-imara sulglehed rullis ja põdrakanepid närbunud. Suisa vaarikapõõsaski siin üleval. Järsemail nõlvul roosakat rabakivigraniiti elustamas rohelised samblalaigud.
TAPIO VARES
