Sihtasutuse Hiiumaa sadamad esindajate kohtumistel kogukondadega ilmnes, et igal sihtasutuse hallataval sadamal on isemoodi mured ja arenguetapid.
Jaanuari lõpus korraldas SA Hiiumaa sadamad kohtumisi Kärdla, Orjaku ja Sõru sadama kogukondadega. SA Hiiumaa sadamad nõukogu
esimees Margus Kastein ütles, et kogukondade huvi sadamate tuleviku vastu oli suur ja kõigil kohtumistel oli rohkelt osavõtjaid. Ta tänas kõiki osalejaid selle eest, et nad võtavad Hiiumaa tegemisi südamega ja mõtlevad kaasa.
Erinevad probleemid
Koosolekutel ilmnes, et kõikide sadamate seisukord, sihtrühmad ja probleemistik on veidi erinev. Kärdla sadama koosolekul toodi välja, et peamiseks mureallikaks on politseimaja poolne kalurite kai, mille juurdepääs vajab liiva liikumise tõttu süvendamist.
Elavalt arutleti ka Kärdla sadama turunduse, viitade ja teenuste üle. Leiti, et aktiivse purjetamiskeskusena tuleb tähelepanu pöörata nii laste mereharidusele kui võistluste ja regattide korraldamisele.
“Kõlama jäi mõte, et Kärdla sadam on Hiiumaa suurepärane visiitkaart ja peame veelgi rohkem pingutama, et arendada teenuseid, turundust ja elukeskkonda tervikuna,” võttis Kastein kuuldu kokku.
Orjaku sadama kalurite kai on renoveeritud ja kaluritele loodud head tingimused. “Kuid teravalt kerkisid esile muud infrastruktuuriga seotud murekohad – sadam on tuultele avatud ja vajaks lainemurdjat, pikemas perspektiivis vajab sissesõidu faarvaater süvendamist, lisaks tuntakse puudust elektrivõimsusest ja külaliskai kohtadest,” vahendas Kastein Orjaku sadama murekohti.
Sõru sadam on kõigist kolmest kõige väiksema külastatavusega ning seal on sadamateenuste valik kõige piiratum. Puuduvad esmased olmeteenused nagu WC, dušš ja pesumasin, need omakorda piiravad külalisaluste võõrustamise võimalusi. Külaliskai on halvas seisukorras ja vajab enne hooaega hädapärast remonti. Elavat diskussiooni tekitas infrastruktuuri üldine seisukord – parendamist vajavad nii sadamarajatised, kommunikatsioonid kui kogu sadamaala kontseptsioon.
Sarnased mured
Ühiste teemadena tõstatati tanklate rajamise vajalikkus Orjaku ja Sõru sadamas.
Kastein rääkis, et tankla puudumisel suunduvad Hiiumaa külastajad tankima Saaremaale.
Samuti tuli koosolekutel välja, et tähelepanu tuleb pöörata sadamateenuste pakkumisele ja kvaliteedile. Selleks, et nii turist kui kohalik leiaks sadamad üles, tuleb sadamad paremini tähistada ja tegeleda turundusega.
“Samuti on kõigis sadamates vaja arvestada ka kohalike kalurite huvidega,” lisas Kastein.
Kiideti külaseltse
Orjakus toimunud koosolekul toodi välja, et Tuulekala festival, kultuurineljapäevakud ja muud sadamas toimuvad üritused toovad sadamasse elu ja loovad unikaalse atmosfääri. Head meelt tunti Orjaku külaseltsi, Hiiumaa purjelaeva seltsi ja kogukonna aktiivse tegutsemise üle.
Ka Sõrul rõhutati sadamas toimuvate kontsertide ja festivalide tähtsust. Sarnaselt Orjakule tegutseb sadamas kohalik Sõruotsa külaselts, mis on ka Sõru muuseumi operaator. “Sõruotsa külaselts pakkus lahkelt oma abi sadama igapäevaste tegevuste juures,” vahendas Kastein. Samuti tunti uhkust eelmisel aastal asutatud Sõru merekooli üle.
Arengukava valmib maikuus
Kastein ütles, et arengukava jaoks saadi kohtumistelt väärtuslikku informatsiooni, mida võtta arvesse nii hooajaks valmistumisel kui arengukava koostamisel.
SA Hiiumaa Sadamad arengukava valmib käesoleva aasta mais ning sellest saab sihtasutuse pikaajaliste tegevuste ja prioriteetide peamine raamdokument, mille koostab SA Hiiumaa arenduskeskus.
“Arenduskeskuse esindaja koos sadamate juhtkonnaga võtab arengukava koostamisel aluseks ka kohtumistelt kogutud info,” kinnitas Kastein, kelle sõnul olid kohtumised kogukondadega esimeseks sammuks uue sihtasutuse pikal teekonnal.
