erakogu Välismaal töötamine ja õppimine ning parema elu otsimine väljaspool kodumaad on viimasel ajal olnud avalikkuses väga sagedaseks kõneaineks. Kuna teema on aktuaalne ning ka muuseum soovib oma tegevusega sekkuda ühiskondlikku arutellu ja panustada oluliste teemade avamisse, sai alguse projekt “1/10 eestlust”. Tegemist on uurimus- ja näituseprojektiga, mille raames Kärdla ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilased uurivad muuseumitöötajate ja Tartu ülikooli etnoloogiatudengite abiga väljarännanute motiive, Eestist lahkumise põhjuseid, elu välismaal, tagasitulekuplaane jne. Kuna projektis osalevad Kärdla ühisgümnaasiumi õpilased, uurimegi väljarännet Hiiumaalt lahkunud inimeste näitel.
Intervjuude teemad võib laias laastus jagada kolmeks: välismaale mineku põhjused ja ettevalmistus, elu välismaal, Eestisse tagasi tulemine. Küsisime näiteks lähedaste suhtumist Eestist lahkumisse, sihtriigi valikuprintsiipi, kuidas oli kohaneda eluga võõras riigis. Samuti uurisime, kas suheldakse teiste kohalike eestlastega, mismoodi suheldakse Eestisse jäänud sõprade-sugulastega ning kuidas on omavahelised suhted aja jooksul muutunud. Kolmanda alateema all tahtsime teada, kui tihti käiakse Eestis, kas tuuakse kingitusi kaasa ja muidugi uurisime ka tulevikuplaane seoses Eesti ja välismaaga.
Lisaks on projektis olulise aspektina tähelepanu all väljarännanute perede ja lähedaste suhtumine Eestist lahkumisse, millele avalikus debatis on seni vähem tähelepanu pööratud. Selleks, et lähemalt uurida just väljarännanute lähedaste arvamust, käisimegi augusti lõpus Hiiumaal intervjueerimas neid, kes Eestisse jäänud või ka siia uuesti tagasi tulnud. Uurisime just lähedaste vaadet väljarändele – nt kuivõrd nende igapäevaelu on sellest mõjutatud, kas lahkumine tuli üllatusena, mida räägitakse kodustele oma elust välismaal.
Välitöödel intervjueerisime 29 inimest, kellest 23 olid väljarännanute lähedased, neli elavad välismaal ja kaks on praeguseks Eestisse naasnud. Lisaks teevad õpilased veel intervjuusid väljarännanute või nende lähedastega, kellega välitööde piiratud aja jooksul ei õnnestunud kohtuda.
Mis saab edasi?
Tehtud intervjuusid kasutavad projektis osalevad õpilased keskkooli lõpetamiseks vajaliku uurimustöö kirjutamiseks. Samuti plaanime kogutud materjali põhjal koostada 2014. aastal näituse, mis Hiiumaa näitel kajastab väljarännet Eestist.
Kuna välitööd on alles hiljuti lõppenud ja mõned intervjuud on veel tegemata, ei saa tulemustest veel väga põhjalikult rääkida. Proovime siiski teha esialgse ülevaate intervjuudest väljakoorunud teemadest.
Kuhu ja miks?
Suurem osa väljarännanuid on läinud õppima, kas siis ülikooli, mõned ka juba välisõpilaseks. Samuti on majanduslikud põhjused sundinud välismaale tööle või ka pärast keskkooli lõpetamist lapsehoidjaks. Lisaks on Hiiumaalt väljarännanute puhul näha tänapäevast trendi võtta aeg maha ning minna maailma ja ennast avastama. N-ö trippimiseks on valitud kaugemad sihtkohad nagu Austraalia ja Uus-Meremaa. Kohe pärast keskkooli Eestist lahkunud noored on suundunud edasi õppima peamiselt Skandinaavia (Taani, Rootsi) või Inglismaa ülikoolidesse. Üheks põhjuseks võib olla Kärdla ühisgümnaasiumi initsiatiiv ärgitada keskkoolilõpetajaid edasi õppima ja ennast täiendama välismaal. Paljud küsitletud tõid välja, et koolis omandatud inglise keele oskus on väga hea, mistõttu on võõrasse keelekeskkonda õppima minek kindlasti kergem. Mujale Euroopasse jõuti peamiselt Eesti ülikoolist vahetusaastale minnes. Eelpoolnimetatud kohtadele lisaks on intervjueeritavad läinud ka Soome, Ameerikasse, Saksamaale, Portugali, Sloveeniasse, Šveitsi ja Šotimaale.
Meie sattusime oma välitööde käigus suuremalt osalt rääkima nende väljarännanutega, kelle välismaale mineku esmaseks põhjuseks oli õppimine või silmaringi avardamine. Avalikkuses palju kõneainet tekitanud tööränne meie tehtud intervjuudes ei domineerinud. Siiski õnnestus rääkida ka kahe kodu ja välismaa vahel pendeldava inimesega, kes käivadki välismaal tööl just majanduslikel põhjustel. Kui aga rääkida välismaale lapsehoidjaks minemisest, siis seda võib võrrelda pigem n-ö trippimisega, kus peamiseks eesmärgiks on laiendada silmaringi ja võtta aeg maha.
Väljarännanute lähedastega tehtud intervjuude põhjal võib öelda, et suurem osa küsitletutest arvas, et noored peavad kasutama olemasolevaid võimalusi ning välismaal õppimine, kogemuste saamine ja silmaringi laiendamine tuleb neile tulevikus kindlasti pigem kasuks. Palju toodi välja ka seda, et neil on alati võimalus soovi korral Eestisse tagasi tulla. Lähedase soovi aktsepteeritakse, kuid see ei tähenda, et vanem ei tunneks muret, kuidas laps võõras keskkonnas hakkama saab.
Tulevikuplaanid
Mitmed intervjueeritud noored endiselt õpivad ja elavad praegugi välismaal, kuid on ka neid, kes pärast õpingute lõpetamist on tulnud tagasi Hiiumaale või mujale Eestisse. Samas oli küsitletute hulgas ka neid, kes välismaal õppides leidnud endale hea töökoha ja/või elukaaslase ning seega on hetkel sidunud oma elu pigem mõne muu riigiga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et meie tehtud intervjuudest ei tulnud ühestki välja, et Eestist lahkunute peamiseks eesmärgiks oli kodumaa tolm jalgadelt pühkida ja mitte kunagi enam tagasi tulla. Intervjuudes meenutatakse Hiiumaad alati soojade sõnadega. Võimaluse ja soodsate olude kokkulangemise korral soovitakse kunagi Eestisse või Hiiumaale tagasi tulla.
Põhjalikumat analüüsi teema kohta on võimalik peagi lugeda õpilaste uurimistöödes ning vaadata koostataval näitusel.
JAANIKA JAANITS
ERMi koostöövõrgustike koordinaator
EHTI JÄRV
ERMi teadur
