Kärdla Pritsumaja kaitsevööndisse kerkis maikuus ajutine grilliputka, millele muinsuskaitseameti kooskõlastust taotletakse tagantjärele ja millel pole ehituslubagi.
Lisaks sellele, et putka kuju ega värv ei harmoneeru ühegi kõrvalasuva ehitisega, on see püstitatud Pritsumaja kaitsevööndisse ilma muinsuskaitseameti loata.“Minuga ei ole seda koosõlastatud, seega on ehitis omavoliliselt püstitatud,” kinnitas muinsuskaitseameti Hiiumaa vaneminspektor Dan Lukas eelmisel nädalal.
Nimelt on muinsuskaitsealustel Pritsumajal, selle abihoonel ja kunagisel tarvitajate ühisuse majal ühine 50 m laiune kaitsevöönd, mis ulatub üle kogu Keskväljaku.
Seaduses on kirjas, et muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete sulgemise või muinsuskaitseala piirile muinsuskaitseala hoonestuse suhtes sobimatute ehitiste püstitamise vältimiseks kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsevöönd. Kui kaitsevööndit ei kehtestata, kehtib see n-ö automaatselt. Muinsuskaitseameti loata ei tohi kinnismälestise kaitsevööndis maad harida, ehitisi püstitada, teid, kraave ja trasse rajada ning teha muid mulla- ja ehitustöid.
Kes andis loa ehitamiseks?
Segane on olukord ka putka ehitusloaga, mille peab andma kohalik omavalitsus. Hiiu valla ehituse peaspetsialist Riho Tartu ütles, et sellel ehitisel polegi ehitusluba ja sellega tegeles valla majandusosakonna juhataja Liili Eller. Eller selgitas eelmisel nädalal, et kuna Hiiu valla arengu- ja keskkonnaosakonna ehituse peaspetsialist Riho Tartu on puhkusel, ei saa ta olukorda täpsustada.
Tartu, kes sel nädalal tööle naasis, on “inimlikust seisukohast” võttes päri, et putka Pritsumaja kõrvale ei sobi. Ta lisas, et polnud üldse kursis, et niisugune putka sellesse kohta kerkib, kuna see tehti tema puhkusel oleku ajal: “Olin 9. juunini puhkusel ja ei teadnud sellest udugi, rääkige sellest Liili Elleriga,” ütles Tartu.
Samas õigustas ta veel ühe putka lisandumist Kärdla kesklinna sellega, et “Pritsumaja “süles” ehk kaitsetsoonis on ka kõik olemasolevad turupaviljonid, mis eri aegadel püstitatud ja ühelgi neist pole tema andmetel eelnimetatud lubasid”.
Hiiu vallamajanduse spetsialist Kristjan Ojasoo selgitas, et OÜ Arian-TT sõlmis linna hallatava asutusega Kärdla turg maa kasutamise lepingu tähtajaga 30. september 2014, et paigaldada turu territooriumile ajutine müügikiosk toitlustusteenuse osutamiseks.
“Muinsuskaitsest mina küll midagi ei tea, linnavalitsus andis loa,” ütles ettevõtja Kristo Paul, kes putkas pakub einet ja jooke. Omanik kinnitas, et tal on olemas neljaks kuuks rendileping ja tõi näha rendilepingu, millel Kärdla turu juhataja Milvi Soodla allkiri. Putka väljanägemise kohta aga ei öeldud omanikule midagi muud, kui et soovitati see teha pruuni värvi.
Ei peagi luba olema!
Ojasoo ütles, et turumaal asuval ajutisel kergehitisel ei peagi ehitusluba olema ja tema teada peaks lubadega kõik korras olema.
Ehitusseadus kergehitise mõistet ei tunne. Küll ütleb seaduse paragrahv 15, et väikeehitis, mille püstitamiseks ehitusluba vaja pole, on kuni 60 m² ehitusaluse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni 5 m ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.
Grilliputkal kahtlemata on avalikkusele suunatud funktsioon, mida kinnitavad putka kõrvale seatud laudade taga einestavad inimesed.
Ajutine ehitis aga on ehitusseaduse järgi piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab kohalik omavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas.
Liili Eller tunnistas, et ilus see müügipaviljon pole ning ka õiges kohas mitte, kuid kuna ettevõtja tahtis väga teenust pakkuda ja mujal turul kohta ei leitud, sündis selline kompromiss.
Ta avaldas heameelt, et vald on nüüd palgale võtnud arhitekti, Jürgen Vahtra, ja edaspidi õnnestub ehk sellised apse vältida. Samuti andis ta lootust, et rahastuse leidmise korral õnnestub vallal Kärdla turg korralikult välja ehitada ning kirju putkamajandus ära lõpetada.
