Ideaalis piaksivad igatsugu mundrilised olema mõteldud inimese abistamiseks ja nigust üteldakse hüvanguks. A’ eks meitel vanematel vene aegsetel inimestel ole selle mundri värgiga pigem siuke suhe, et mida vähem neid silmapiiril, seda parem. Sest kel võim, sel õigus ja jõud. Tegelt maksab see võim ja õigus ja trahvimise jõud nüütki. Mudugist piab kord majas olema, a’ selle tulemusena on kodanikud järelevalve all nigust lasteaia lapsed. Alatasa näeb näituseks sinise triibuga masinaid võsa vahel luuramas. Veel hullem on see, et varste on kogu meite elu kaamerate järelevalve all. Nigust vastikus ulme jutus.
Siinkohal toon ühe juhtumise lipode ehk liiklusepolitseinike töömailt. Oli üks veel hämarapoolne udune hommik. Proua Elviira sõitis praami piale. Päev oli tal kõvaste ette planeeritud, pidi saama järgmise praami piale ja edase siis kokku lepitud kohtamised ja mis kõik. Täitsa äri naine.
A’ äkiste vilksatas metsa vahel sinise triibuga auto. Elviira ehmatas ja märkas, et oli sisenend asula 50 piiranguga alasse, ehk küll esialgu veel paks mets jätkus. See’p see hommiku hämarus ja hommiku hajameelsus ja pea täis eel seisva päeva mõtteid nüüd oli. Elviira sai viast jalamaid aru, vähendas kiirust ja sõitis edase. A’ sinise triibuga masin pani kõik oma üheksa välklampi vilkuma nigust kasiino ja võttis sappa. Elviira pidas kinni. Mundrimees küsima, et kas ei märgand 50 ala? Elviira, et ma tõeste udus ja hajameelsuses ei märgand, olen tõeste süüdi. A’ mudugist meite riigis suulise noomitusega ei piirduta. Tegelt oleks nii korralikule naesterahvale nigust Elviira see samamoodi mõjund kui trahv. A’ trahve piab hulgimalt tegema, sest riigi kassa vajab täitmist igal moel.
No hia küll, süüdi siis süüdi, trahv siis trahv. Järgmiseks oleks mundrimees pidand võtma kopeeriga paberid ja pliiatsi, kirjutama mõne riakese, lööma alla templi ja asi vask. Proua Elviira oleks saand oma trahvi määruse ja hoiatava õppe tunni ja oleks jõudnud tähtsa päeva toimetamised siiski ära teha. A’ mitte midagi siukest! Õppetund väänati ikka kahekortselt karm. Seda küll ültse mitte vaese mundrimehe enda tõttu, tema oli mudu lahke jutuga korralik ametnik. Viga on ses va taevastesse kõrgustesse kiidetud ee-Eestis. Nüüd piab meitel kõik käima elektri teel, sest nii on mooduline, sest sellega saab lääneeurooplaste ees eputada, ehkki mõningal juhul teeb see ee-asjandus elu hoopis keerulisemaks.
Ilmekaks näiteks ongi samune hommikune trahvi protokolli kirjutamine. Tegelt ei kirjutata enam siukesi asjasi, vaid klõbistatakse kaasas kantavates rüpe raalides või milles iganes ja faksitakse või prinditakse või trükitakse sada eksemplaari välja. Kuid masinate viga on see, et need alate ei pruugi funksida. Nii seegi kord. Kestis üks lõputu pusimine, sest masin ei taht algselt ültse käivitudagi. Kokku venis ja venis see ee-protokollimine, venis julgelt TERVE TUNNI täis. Võimas!
Sedase jääb riik küll vaeseks, kui üks patrull suudab koostada ain’t ühe trahvi tunnis. Kuid kõikse piamisem, et lüiakse sedase segamine inimeste päevakavad, olgu need nii tähtsad ja kaua ette plaanitud kui tahes. Elviira päev läks igatahes täieliselt lörri, kohtumised jäivad ära. Trahv mudugist kaelas nigustnii. Sai sedase kahekortse karistuse.
