Saarlasest riigikontrolör ütles eelmisel nädalal riigikogu ees peetud kõnes, et järgmise aasta 1. aprilliks on kõik Hiiumaa perearstid pensionieas. Pensionile mineku õigus või selle lähenemine puudutab ka ligi pooli Hiiumaa õpetajaid, politseinikke ja päästjaid.
Uus see teema pole ja on teada ka hiidlastele, kuid mida siis teha?
Riigikontrolöri soovitus on oludega leppida ja kohaneda – perearstid maakonnakeskusesse kokku, osa koolitunde anda videosilla vahendusel ning vaprad kaitseliitlased võiks käia ka abipolitseinikuna korda valvamas, päästjana tuld kustutamas ja vabatahtlikuna merel päästmas.
Kas Hiiumaa vallavalitsus on midagi ka ette võtnud, et olukord nii hulluks ei läheks?
Vallavanema asendaja Hergo Tasuja ütles, et vallavalitsus on probleeme teadvustanud. Näiteks PPA ja päästeameti puhul on tegemist suuresti riikliku probleemiga: “Pakutav palk ei vasta tööpanusele ning siin peab valitsuse tasemel sekkuma.”
Arstiabi kitsaskohtadega vald aga jõudumööda tegeleb. Järgmisel aastal valmib saarel tööd alustava perearsti vallapoolne toetussüsteem. Mõnes saare piirkonnas on vald perearstikeskuse hoone ülalpidamise enda hooleks võtnud ja kohe algab uue tervisekeskuse ehitamine, kus ka vald õla alla paneb.
Nii on hea töökeskkond ja soodsate töötingimuste loomine üks, millega vald panustada saab.
Koolide puhul tõi Tasuja välja vastuolu, mille vahel tuleb tasakaalupunkti otsida. Nii tähendab kodulähedane väike põhikool ühtepidi lapsesõbralikku keskkonda, teistpidi on keeruline õpetajale täiskoormust tagada.
Samas ei taga kõrgem töötasu alati töötajate olemasolu ja nii tuleb panustada ka koolides töökeskkonda, luua töötajatele soodsad võimalused enesearenguks, võimaldada valikute puhul kaasa rääkida ja võimalusel arvestada individuaalsete vajadustega.
17. november 2020
