Sotsiaalmeedias jagati pilti mere kohale kaarduvate rannaleppadega Hiiumaa põhjarannikust. Pilt oli äravahetamiseni sarnane kujutlusega lõunamere palmisaare rannast. Mõni ime siis, et pildi jagaja lisas pildile hüüatuse: „Hiiumaa on Bali saar!“ . Võrdlus oli sedavõrd häiriv, et postitasin: „Hiiumaa on Hiiumaa!“. Eks ikka selleks, et rõhutada meie saare lihtsat omanäolisust, mis väärtusena ei vaja võrdlemist mingi etaloniga kaugel eksootikas.
Ootamatult mõni aeg hiljem see võrdlus meenutas ennast ning endalegi üllatusena pidin tunnistama, et selles peitus oluline iva, mida ise varem ei märganud. Vähemalt ühes mõttes ongi Hiiumaa nagu lõunamere saar.
Ülekantud sarnasus
Kujutluspiltides kõrgub lõunamere saare keskel mägi, mille tipuosa lagedad nõlvad aegamisi asenduvad allpool lopsaka rohelusega. Mägine keskosa on vee kogujana oluline – mäe vastu põrkuvad õhuvood ja pilved loovutavad endis sisalduva veeauru mäenõlvadele, kust see alustab veena teekonda mööda pinnast ja voolusänge alla mere poole. Kohtudes seal troopilise soojusega, loob vesi aluse elurikkusele ning inimese tegevusele.