Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares tasuks kindlasti käia tihemini kui kord sajandis. Sest jah, see oli 1999 suvel, kui sinna viimati sattusin. Vahepeal on eksponaate üksjagu juurde toodud.
Lisaks vanadele palktaredele võib nüüd tutvuda setu elamise ja Peipsi vanausuliste koduga. Mind tõmbas aga eeskätt uusim vaatamisväärsus, 22. mail avatud nõukamaja. Selleks on nelja korteriga silikaatelamu, ehitatud 1963.–1964. aastail tüüpprojekt nr 61 järgi Valga rajooni Järvesalu kolhoosi Räbi küla Sookuru lauda töötajaile.
Meeleolu loomiseks suunab sinna puidust viit: Järvesalu kolhoos.
Vahepeale jääb Kasaritsast toodud arhailine Sepa talu ning niidulappe õitsvate vööt-huul-sõrmkäppadega.
Kruusateed mööda kõndides jõudsime punase A-tähega Sookuru bussipeatusse, kus seismas roheline retrobuss. Ja puude vahelt kohe paistmas ka too kortermaja.
Sisenedes üllatas alustuseks trepikoda. Ei mingit betooni, hoopis puidust trepid. Neli korterit on sisustatud aastaist 1967, 1978, 1993 ja 2019. Kõigil on oma lugu, kokku kogutud Eesti eri osadest. Giidi soovitusel alustasime teiselt, vanematest. Kummastav oli siseneda justkui kellegi elavasse koju, vabalt isepäi ringi vaadata, kappidesse-sahtleisse kiigata. Kippusin küll kohe muretsema, et kui märjemal-porisemal ajal rahvas sedasi ringi traaviks, mis saaks sedasi põrandatekkidest ja vaipadest…
Paeluvaim oli kindlasti 1967. aasta elamine. Kõledavõitu seinad, allosa siniseks, ülaosa valgeks võõbatud. Mustad plõksuga lülitid, milliseid mäletan veel oma lapsepõlvestki, laes paljad elektripirnid. Aknad kardinateta. Lugu selle juurde käib umbes nii, et noor iseseisvat elu alustav naisterahvas sai vanemailt mõned mööblitükid – sestap pisut askeetlik see elamine.
Köögis võis näha “vesi sisse, solk välja” kraanikaussi – veevärk vaid osaline puhta vee näol, kraani all voolikust voolas aga värk solgipange. Ja kuivkäimla oli veel…
Ühest küljest vanad esemed (nagu eestiaegne riidekapp), teisalt kõik veel nii värskevärvine, uus puitpliita etc. See tekitas tunde, kui oleksingi seal selles ajas, nüüd juba enam kui poole sajandi taga. Aknast paistis A-peatus selle retrobussiga ja… Täiesti kirjeldamatult veider hakkas.
Tunnetanuks seda 60ndate maakorteri õhustikku kauemgi, ent juba kibelesin ajas edasi hüppama. Aastasse 1978.
