Helja Kaptein 
Helja Kaptein 25 aastat tegutsenud UNIMA Eesti Eesti keskusel on 48 liiget, kellest 14 olid Kärdlas suvepäevadel.
Külalised Tallinna harrastusteatrist Projekt tõid kaasa etenduse “Võlusaar”, mis kirjutatud Aino Perviku raamatu “Kunksmoor” ainetel. Kohe esimesel päeval mängiti seda etendust kolm korda täismajale.
“See oli väga omapärase lahendusega ja jättis nii lastele kui vanematele hea emotsiooni,” tõdes Kärdla nukuteatri juht Kersti Ojasalu.
Järgmisel päeval oli kavas lavastuste analüüs ja pisut teooriat. Näpunäiteid jagas Vene nukuteatri lavastaja ja harrastusteatri Projekt juht Irina Marjapuu.
“Teiste vaatamine ja festivalidel osalemine on minu jaoks õppimine,” ütles Marjapuu. “Lavastus peab olema ilus, paljuütlev ja tervik,” võttis ta kokku ootused heale lavastusele. “Väikesed legendid ja saladused aga teevad loo imeliseks.”
Miks just saarel?
Selgub, et nukuteatrite päevi püütaksegi korraldada saartel, sest saarel on oma teatud võlu. “Siin on armas koht, ilus loodus ja teatris on Kersti, kes kogu aeg soovib leida midagi uut, et lastel oleks lõbus ja ka täiskasvanud tuleksid vaatama,” rääkis Marjapuu.
Ta avaldas lootust, et ehk sünnib suvepäevadest ka uus lavastus või jupike juurde Kärdla nukuteatri praegusele Hiiumaa teemalisele lavastusele.
Marjapuu rääkis, et neil on idee, kuidas aidata Kersti Ojasalul jätkata tööd lavastusega “Saar räägib”: “Kui kohalikud teavad, mis siin on, siis turistid näevad samu asju hoopis teisiti ja koos saab olema hoopis uus nägemus. Suvepäevalised tutvuvad saarega ja mõtlevad välja, mida võiks rääkida mõni majakas, kivi või murtud puu. Iga uus pilk annab oma värvi loole.”
Hiiumaale kutsus Marjapuu UNIMA Eesti keskuse president Riina Buldas, kes rääkis juba talvel, et Kersti Ojasalu vajab lavastuse valmimisel abi.
“Irina Marjapuu on õppinud Leningradis lavastajaks ning meie jaoks tõeline pärl – temal on hea nukuteatrialane baas ja ta väga tahab teha ja aidata,” kiitis Buldas. “Tõeline nukuinimene!”
Abi UNIMAlt
Riina Buldas tõdes, et Kärdla nukuteater on heas seisus, kuna neil on oma maja. “See on harukordne juhus, sest vaid kolmel harrastusnukuteatril Eestis on oma ruumid. See on suur eelis, teeb kadedaks, et siin on selline võimalus,” lisas ta.
“Kui aasta algul Kersti pöördus meie poole, et saada Leigri lood ilusasse komplekti, olime rõõmuga nõus ja teeme kõik endast sõltuva, et need saaksid lavaküpseks,” ütles Buldas. “Saame UNIMA poolt vahetada oskusi, abistada kunstniku või lavastaja leidmisel. Kuna nad kõik tegutsevad õhinapõhiselt, vabatahtliku tööna, siis jääb vahel abi leidmata.”
Suvelava hakkab ilmet võtma
Kärdla nukuteatri hoovil on lahedad kuurid, mis oleks ideaalne paik suvelavastusteks. Parasjagu käiski kuuris sagimine-kopsimine ja kõik mehed olid ametis.
Riina Buldas rääkis, et neil tekkis mõte, teha kuuridele suured uksed, katus on niigi pea kohal ja seinad ümber ning ongi ideaalne koht suvelavastuseks. Suvepäevad saigi sellepärast pandud juuni alguseks, et siis saaks kuuri välilavaks ehitada ning seal juba sel suvel etendusi ja kontserte vaadata. “Ehk etendatakse siis juba jaanipäeval midagi põnevat,” pakkus Buldas välja. Nii panidki kõik asjaosalised oma teadmised-oskused mängu, et kuurist saaks välilava. “Süda tilgub verd, kui nii ilusas kohas midagi ei toimuks, näiteks Tallinnas otsime meeleheitlikult paika, kus mängida,” selgitas Buldas.
Ehitusmaterjali on annetatud, aga kasutatakse ka vana kuuri seinalaudu. Publik võiks istuda heinapallidel, mis sügisel saab loomadele anda.
“Lootsime, et piisab ainult augu sisse saagimisest ja uste tegemisest, aga tundub, et tööd on rohkem,” ütles Buldas. Samas ei taha nad nüüd tööd ka pooleli jätta, kuigi ka katus tuleb vahetada ja selgus, et kuuril pole vundamentigi.
“Nukuteatrid ei saa hästi toetust, kõik vaatavad hea meelega, aga raha on alati vähe,” teab president. Sellegipoolest loodab ta, et õhinapõhisus on teatritegijatel säilinud ja teatriinimesed saavad unistuste täideviimisega hakkama.
