erakogu 
erakogu Merenduse ja veeteede talituse hüdrograafiaosakonna juhataja Peeter Välingu sõnul oli ühe vraki asukoht Soome lahes, üks leiti Väinamerest Muhu saare lähedalt, üks Kuivastu sadama lähedalt, üks Viirelaiust lõunas ning kaks tükki Liivi lahest Kihnust lõuna pool. Keskmiselt leitakse aastas üle kümne uue vraki.
Transpordiameti andmebaasis on kaardistatud kokku 594 Eesti merepõhjas lebavat vrakki.
Kui Hiiumaa rannikuveteks pidada kuni 8 kilomeetri kaugusele rannast ulatuvat veeala, asub seal 35 vrakki. “Võib öelda, et neid on saare igas küljes üsna ühtlaselt,” täpsustas ameti kommunikatsiooniekspert Madle Mereste. Kõik vrakid on näha netirakendustes Nutimeri ja hüdrograafilises infosüsteemis HIS. Viimatinimetatud rakendusest näeb ka mõningaid andmeid vrakkide kohta.
Merepõhjas lebavatest vrakkidest enamik – 490 – on leitud mõõdistustööde käigus, ülejäänud on tuvastatud kas aerofotodelt või pärinevad varasematelt merekaartidelt.
Hoolimata koroonaviirusest ja kevadisest eriolukorrast, mõõdistas transpordiamet möödunud aastal üle 1200 ruutkilomeetri mereala ja 47 ruutkilomeetrit Peipsi järvel. Merel olid sel korral peamisteks tööpiirkondadeks Soome laht Tallinna lähedal ning Liivi laht Pärnu ja Kihnu ümbruses.
Väling ütles, et Kuivastu sadama juurest leitud vrakk on tõenäoliselt Nõukogude Liidu hävitaja Serditõi, mille sakslased 1941. aastal põhja pommitasid. “Teised leitud vrakid on tundmatud ning enamus neist on ka üsna lagunenud, mis viitab, et tegemist võib olla vanemate laevadega,” nentis ta.
Lisaks leiti Pärnu juurest tundmatu veealune ehitis. Peale uurimist selgus, et see on 1970. aastal rajatud süsteem Pärnu mudaravila mereveega varustamiseks. Objekt asub mudaravilast umbes 600 meetrit eemal, 3 meetri sügavusel meres. Välingu sõnul on tegemist 2 meetrit kõrge ja ligi 8meetrise läbimõõduga koonusekujulise betoonrajatisega, mida ühendab mudaravilaga betoonist kanal.
Hilisema andmetöötluse käigus tuli ka välja, et üks
2019. aastal Liivi lahest leitud objektidest on hoopis lennuk. Tuukrid tegid kindlaks, et tegemist on Nõukogude lennukiga IL-2, mis lasti alla teise maailmasõja ajal.
