Et internettis ennast ülese lugema peesida, senne jäuks pakudi välje mütu panka ja idioodi kaard ka.
Ma vetsi panga. Kiskid kaupmees katsus oma nina senna vahele pista, a ma pole ta peele ilmaasjada raha kuludama akkand ja klöpsisi nobeste edasi.
Keiksepeeld tuledadi meele, et peeb seda vad seierd vaatme, et kas see oo ekka rohelise peel, et siiss oo keikse param aeg. Seier oli nenda pöhjes ja püsti, et kui aeg oleks veel paramaks läind, siiss oleks egraani katki muljunud. Ja et oli 1. jaanuari umig, siiss pidigid keik rahulig olema, sest änam jäuld oo jo aasta akadus sösune, et perepea p´saa ennastkid ilma abita ülese lugeda, mes siiss veel teistest reekida.
Ma pani vaardiga edasi ja kerjudasi oma nime lahtrise ee, sest ammetliguld istu ma leibkondes jo laua otsas. Senne järgi pani ma vanamoori ka kirje ja ühe poistest ka, kis veel eerd pidi medega ühte leiba sööb.
Teise poisi kohta, kis mede juure oo sesse registeerit, a üheksakümend üheksa prutsenti oma tööja uneaejast Talinas oo, tegi ma kommentaari ja arvasi ta senne moodiga leibkondast välje.
Adressiga äi olnd ka midad prupleemi, senne sai kaardi peeld easte käde. Ma klöpsasi jälle senne nupu peele, et salvesta ja jätka ja siiss käi pirakas. Kiri oli vihast punane ja teedustas, et ma äi pidavad mette püsi elanik olema! Tohhoo tillae – kus ma siiss pea püsima! Kas moo isiklig kood pole nendele järge mette käde näitendkid?
Ma katsusi siiss ennast püsi elanikuks tehje, a seel oo lahtris rist ainuld senne jäuks, et ennast püsi elanigust maha vetta. Ma mötlesi, et ma kerjuda ennast siiss korra omast majast välja ja vaadab, mes edasi saab. Nenda kui ma nüid edasi leksi, tuli jälle punane kiri, mes teedustas, et tekkis ootamata viga ja ennem kui veel midad ullu oleks jühtund, vajudasi ma risti ning tuli seeld lehe peeld egaks juhuks tulema.
Öhta ma proovisi uuesti, et ähk oo naad vahepeal targemaks saand. Olidkid ja peestsid moo edasi. Et kis ma oma vanamorile ole? Ma kerjudasi loomulikuld abikaasa. Ja kui ma jälle röömpsald salvestasi ja jätkasi, siiss ma ehmadasi ee – moo oma poeg oli oma lihase emaga kokku elama pantud!
Siiss ma löpedasi senne pulli löpliguld ee ja tee soole ettepanegu – kallis inimene rahvaloendaja, ma armasta sind kut siiakala, tule ja pane mo pere ise kirje, ma paku soole kuhmi ja kipsist ka!
Olga ning!
