Ministeerium pakub vallale sadakond kilomeetrit (kruusa)teid, vald on nõus vastu võtma kolmandiku pakutust ja teise kolmandiku juhul, kui riik need teed enne remondib. Ülejäänust vald loobuks.
Hiiumaa valla hallata on üle poole tuhande kilomeetri avalikke maanteid ja tänavaid, neist suurem osa, üle 300 kilomeetri kruusakattega.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tahaks vallale üle anda veel ligi 108 kilomeetrit praegu riigile kuuluvaid kõrvalteid, millest suurem osa samuti kruusateed.
See on vabariigi peale üks suuremaid numbreid. Veel rohkem teid soovib riik üle anda Saaremaa (309 km), Rõuge (145 km), Järva (111 km) ja Märjamaa vallale (109 km).
Minister küsis Hiiumaa vallavalitsusele saadetud kirjas, kas vald on valmis pakutud teed üle võtma, üle võtma osaliselt või ei nõustu üldse.
Tehke korda, siis võtame
Kõrgessaare osavalla vanem Üllar Laid ütles, et osavallavanemad ja majandusjuhid vaatasid nimekirja üle ning veebruaris läks vastus teele.
Pakutud 108 kilomeetrist riigi kõrvalteedest on vald kohe nõus üle võtma 16 teed kogupikkusega ligi 30 kilomeetrit.
Teatud tingimustel on vald valmis üle võtma veel 19 teelõiku, kokku üle 40 kilomeetri. Valdavalt ootab vald nende teelõikude puhul, et riik need teed enne üleandmist korda teeks.
Neid teelõikusid tuleks pinnata või katta kruusaga ning teha korda nende veerežiim nii, et kõik vastuvõetavad teed vastaks ettenähtud seisundinõuetele, on valla seisukoht.
Päriselt keeldub vald vastu võtma 11 teelõiku, mille kogupikkus ligi 38 kilomeetrit. Miks neid teid ei taheta, selle kohta on toodud erinevaid põhjendusi.
Näiteks on nende hulgas lõik kõrge hooldustasemega Suuremõisa teed, mida läbivad maakondlikud bussiliinid ning mis on ühenduses riigiteedega. “Valla jaoks ei ole mõeldav ühe 1,4km pikkuse lõigu pärast tellida valla teedele omasele lumetõrjele lisaks libedusetõrjet keset riigimaanteid,” põhjendatakse ministeeriumile saadetud kirjas.
Ka Tahkuna majaka teed, Ristivälja–Kolga–Käina teed ja Märjakaasiku–Kiduspe–Kõpu keeldub vald vastu võtmast sellepärast, et need on strateegilise tähtsusega maanteed. “Nendel teedel kulgeb bussiliiklus ja vald ei suuda seal vajalikul määral libedusetõrjet teha,” selgitas Laid.
Partsi karjääri teed aga kasutatakse peaasjalikult riigiteede ehitamiseks vajaliku kruusa veoks ja valla hinnangul peaks see sellepärast jääma riigi hooldada.
Raha antakse juurde
Majandusministeerium on lubanud koos teedega ka omavalitsustele raha juurde anda. Summa varieerub olenevalt liiklussagedusest 1460 eurost 25 000 euroni kilomeetri kohta.
Majandusministeeriumi teedeehituse peaspetsialist Pavel Karev ütles Postimehele, et see on piisav tee seisunditaseme hoidmiseks, küll ei võimalda see summa teid arendada, näiteks ehitada kruusateedele tolmuvaba katet.
Üllar Laid märkis, et riik rahastab teehooldust valemi alusel, kuid Hiiumaal on teehooldusesse ja -ehitusse tulnud kulutada märksa rohkem, kui riik selleks raha annab.
Seni on Hiiumaa vald saanud riigilt aastas teehoolduseks üle 400 000 euro, millest kaugeltki ei piisa. Näiteks 2018. aastal sai vald riigilt teehooldeks ja -ehituseks 435 000 eurot, kulus aga 685 000 eurot. Seega panustas vald 250 000 eurot lisaks.
Sama kordus ka mullu – riigi toetussumma oli 435 000 eurot, teede korrashoidmiseks aga kulus üle 813 000 euro. Seega panustas vald ligi 379 000 eurot ehk peaaegu teist sama palju.
Tänavune riigipoolne teedetoetus Hiiumaa vallale aga on eelmiste aastate omast paari tuhande euro võrra väiksemgi – 432 000 eurot.
Vabatahtlikult või vägisi
Kas valitsus Hiiumaa omavalitsuse valikuid aktsepteerib ja mis saab teelõikudest, mida omavalitsused vastu võtta ei taha, selgub kevadeks, kui ministeeriumil valmib kogu Eestit hõlmav kaardistus.
Pavel Karev ütles Postimehele, et kaalumisel on kaks stsenaariumit. Üks nendest vabatahtlikkus ehk kohalikud omavalitsused on nõus pakutud teed vabatahtlikult vastu võtma. Teine võimalus on teed määrustega ühetaoliselt kohalikele omavalitsustele laiali jagada.
