Ants Animägi 
Ants Animägi Nüüd saatis RMK looduskaitseosakonna looduskaitsespetsialist Ants Animägi soost pilte ja ütles, et tulemus sai nagu soovitud – vesi jääb sohu pidama ja soostumise protsess saab kulgeda.
Animägi kirjeldas, kuidas 60 hektari suurust Määvli jääksood korrastati. Nõukogude ajal, 50–60ndatel kaevatud kraavid suleti, nüüd vesi Määvli rabast ja jääksoost mööda kraave enam ära ei voola. Kuna jääksoo on turba freesimise tõttu raba pinnast madalam, koguneb esialgu jääksoole vaba vesi. “Seda ei maksa karta, et tee ära uhutakse, nagu keegi kartis, sest vesi teeni ei ulatu,” ütles Animägi.
Veelinnustikule, kiilidele ja muule veeelustikule on uus märgala tema arvates kindlasti meeltmööda. “Läheb aastakümneid enne, kui ala kinni kasvab ja taastub rabastumine, aga tingimused selleks on loodud,” oli ta rahul.
Soo korrastamisel on mitmeid plusse. Kui kuivendatud soos turvas laguneb ja eraldub kasvuhoonegaase, siis kuivendamata soos toimub turba ladestumine ja sellega süsiniku talletamine. Ka on kuivendatud soo väga tuleohtlik, aga kuivendamata soos tuli turbasse ei lähe. Lisaks annab kuivendamata soo soodsa keskkonna sooga seotud liikidele ja on seega kõrge loodusväärtusega paik.
Animägi ütles, et Hiiumaal looduskaitsetöid väga palju ei tehta. Loopealsed on valdavalt taastatud, teha on jäänud mõned väiksemad kohad.
Pihla-Kaibaldi liivikul käib kändude juurimine. “Laiendati liiviku servi, et see koht päris kinni ei kasvaks,” selgitas ta.
Suvisel looduskaitseosakondade kokkutulekul Hiiumaal arutati ka Tihu järvede tulevikku. “Nii keskkonnaamet kui ministeerium olid seisukohal, et järvede päästmiseks tuleb midagi ette võtta, aga see oli ainult jutuks. Praktika näitab, et tegudeni jõutakse alles aastatega.”
