erakogu 
“Kassaris toimunud arutelu sisu oli Loov Hiiumaa strateegia tegevuskava arutelu,” selgitas protsessi eestvedaja Katrin Sarapuu Hiiumaa arenduskeskusest. Nii selle kui varasemate arutelude põhjal paneb koostaja kokku lähema kolme aasta detailsema tegevuskava. “Siis jääb veel osapooltega läbi arutada ning kokku leppida, kes millise olulisema tegevuse eest vastutama ja eest vedama hakkab ehk siis strateegia, mille oleme nimetanud teekaardiks, valmimine on lõpusirgel.”
Sarapuu lisas, et tervet maakonda hõlmav loomemajanduse strateegiline dokument on Eesti mõistes unikaalne, seni on neid tehtud küll üksikute piirkondade kohta.
Akadeemiast alguse saanud
Aasta tagasi viidi programmi Loov Eesti+Maa raames Hiiumaal läbi loomemajanduse akadeemia, millest kasvas välja vajadus loomeinimesi suunava strateegia koostamiseks. Katrin Sarapuu eestvedamisel sai protsess alguse ja teostus telliti Creativity Lab juhtivpartnerilt Ragnar Siililt. Valminud strateegiat oktoobri lõpus ta siis Kassari rahvamajas esitleski. Strateegia koostaja hinnangul on Hiiumaal tohutult kasutamata potentsiaali, puudu aga on pikem plaan.
Nii kaardistas ta saare loomemajanduse ja loovatel lahendustel põhineva ettevõtluse praeguse seisu. Ühtlasi pakkus välja lahendusi, kuidas muuta Hiiumaa nii kohalike kui saart külastavate loomeinimeste jaoks senisest atraktiivsemaks.
Saareelanikud saavad strateegia rakendumisest parema elu- ja ettevõtluskeskkonna ning turistid huvitava ning kvaliteetse külastuskogemuse.
Kohalikud ja suvehiidlased
Saare eripärana tõi ta välja, et loomemajanduses, nagu teisteski valdkondades, on tegijad nii kohalikud kui ka suvehiidlased. Viimaste hulgas on nii Hiiumaa juurtega inimesi, kui ka neid, kes lihtsalt tunnevad saarega väga tugevat sidet.
Lugude rääkimine ja vaimse pärandi rõhutamine on Siili sõnul Hiiumaa loomemajanduse eduteguriteks: “Tahame ju kõik paremat elu ning soovime oma hea energiaga rohkem erilisi inimesi saarele saada.” Eduka ühistegevuse näitena tõi ta Peipsi äärse Sibulatee.
Ka arutelul osalejad nimetasid edukaid ettevõtjaid, kes võiksid koos toimetades Hiiumaale tuua laiemat tuntust. Näiteks Reigi Eiffel kui teistest eristuv üksikettevõtja, kes kogub tuntust üle maailma. Samas märgiti, et kui mõnel sealsel atraktsioonil peaks inimestega midagi juhtuma, saab mainekahju kogu Hiiumaa.
Arutleti ka teenusdisaini teemadel, mis tooks kokku loome- ja turismiettevõtjad. Üksteisega arvestamise ja rääkimise olulisus jäi kõlama mitme osaleja väljaütlemistes.
Plussidena märgiti, et saarel on alati midagi põnevat toimumas, ka turismihooaja välisel ajal, osatakse kasutada rikkalikku vaimset ja ainelist kultuuripärandit, miinusena, et koos tegutsemist napib. Rohkem oleks osalejate hinnangul vaja teha koostööd ka koolidega ja toetada õpilasfirmade liikumist, et koos noorte ideed ellu aidata.
Loojate saar
Leiti, et Hiiumaal on loovinimeste jaoks suurepärane elu ja töökeskkond ning saar tõmbab magnetina andekaid inimesi. Loomemajanduses tegutsejad, valdkonnaeksperdid ja valla esindajad arutlesid, kuidas loojad saarega püsivalt siduda.
“Hiiumaa on paik kuhu minna, kui tahaksid kirjutada raamatut või maalida maali,” pakkus arutelus osalenud Peep Lillemägi. Tema sõnul suhestuvad kunstnikud keskkonnaga ja nii on meie n-ö ukseavajateks kirjanik Tõnu Õnnepalu, helilooja Erkki-Sven Tüür jt.
Hiiumaalt on kultuuripärandi nimistusse kantud kõige enam objekte ja lugusid. Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo tegi ettepaneku, et Mihkli talumuuseumist võiks kujuneda vaimse pärandi keskus.
Ka on Hiiumaal elujõuline ja aktiivne kultuurielu, saare tugevuseks aga loovust toetav elukeskkond ja roheline mõtteviis.
Leiti, et hiidlased on innukad kultuuritegevuses osalejad, aga kerkis küsimus, kuidas luua loovinimestele vajalik infrastruktuur ja kuidas integreerida teemat haridusse?
Valla kultuurispetsialisti Anu Tammearu sõnul on arenduskeskuses koolitusprogrammid olemas, aga just teadlikkus ja koostöö on vaja toimima saada.
“Koolitused peavad kõnetama ka loomeettevõtjaid ning just nende ootused ja vajadused tuleks haridusprogrammides läbi vaadata,” soovitas Siil.
Loomeettevõtluskeskus?!
Koostööprojektid loome- ja turismivaldkonna vahel, eesmärgiga toetada loovate lahenduste kaudu ettevõtjate suuremat nähtavust avalikkuses, on Siili sõnul praegune fookus. Oluline oleks tuua võtmepartnerid ühe laua taha, rääkida organiseeritud koostööst ja klastri käivitamisest, mis tooks kokku loomemajanduse, hariduse ja ühisalgatuse eestvedajad. Ideaalis sünniks sellest loomeettevõtluskeskus, mis tegutseks nii alustavate ettevõtete inkubaatorina, loomeettevõtjate koostöötamiskeskusena kui ka müügi- ja turunduskanalina.
Loomemajandusklastri eestvedajaks võiks strateegia koostaja hinnangul olla Hiiumaa arenduskeskus, kuid tulemuse tegemiseks on vajalik koordinaatori ametikoht.
“Hiiumaa loomeinimestel, loovettevõtjatel, noortel ja teistel seotud valdkondades tegutsejatel on vajalikud oskused ja teadmised saare loomepotentsiaali arendamiseks tegelikult juba olemas,” ütles Siil. Turismivaldkonnas tegutsejate hinnangul aga on vajalik koolitada teenusdisaini ja teeninduskvaliteedi teemadel. Loomeresidentuuri
käivitamine pakuks võimalusi nii saarel tegutsevatele kui saart külastavatele loomeinimestele. Eesmärgiks võiks olla Hiiumaa kujundamine üheks hinnatumaks loomeresidentuuri sihtpaigaks Euroopas.
Teekaart 2020
Ragnar Siil rõhutas, et Loov Hiiumaa strateegia pole ametlik dokument, vaid pigem teekaart aastaks 2020. Tulemuseks suurem avalikkuse teadlikkus Hiiumaal pakutavatest võimalustest, unikaalsest kultuuriruumist ja põnevatest tegijatest, kes on kasvanud nii saarel kui ka kaugemal.
Teekaart lähtub Hiiumaa arengukava visioonist, mille kohaselt Hiiumaa on unikaalne kooslus puhta looduse keskel toimivast tänapäevasest elukeskkonnast, selle koostamist toetas EAS.
