Juunikuus Suuremõisas toimunud kohtumise ajendiks oli kevadine MTÜde projektitoetuste voor, kus enneolematult suure toetuse sai kaheksa rahvarohket suveüritust, üheksa külaseltside projekti ei saanud aga sentigi.
“Popansamblid toovad palju inimesi kokku, piletitulu suur – miks peaks kohalik omavalitsus seda veel toetama?” tõstatas Hiiu Lehe veergudel küsimuse Kassari haridusseltsi vabatahtlik Riho Lutter.
Hiiumaa vald toetab vabaühendusi vallavolikogu määruse “Hiiumaa valla mittetulundusliku tegevuse toetamise kord” alusel. Toetusetaotluste hindamisega tegeles kevadel kaks komisjoni: üks jagas projektitoetusi, teine tegevustoetusi. Ja kuigi Hiiumaa vald on nii sõnades, tunnustustes kui ka koalitsioonilepingus väärtustanud külaelu jätkumise tähtsust ja külaseltside väga olulist rolli selles, jäid tühjade pihkudega just külaseltside väiksemad ja tihti pigem kohapealse mõjuga projektid.
Tahtsime paremini, läks teisiti
Abivallavanem Liisi Mäeumbaed sõnas, et vallavalitsus püüdis tänavu toetusi paremini jagada, suurendati MTÜ-de rahastust, nii projekti- kui ka tegevustoetusi, aga mis välja kukkus, polnud päris see, mida oodati.
“Protsess juba käis, kui mina selle juurde sain ning mina saingi aru, et toetuste jagamise fookus ongi suurematel üritustel, mis toovad inimesi saarele ning annavad tööd ja leiba suuremale ringile,” selgitas abivallavanem. “Nüüd on see praktikas läbi elatud ja õige koht öelda, kas nii ongi õige või on vaja muutusi. Seda otsustab volikogu, aga sisendi saamiseks on tänane kohtumine vajalik.”
Inimlik tasand kaob
Abivallavanem Omar Jõpiselg tõdes, et kui olid väikesed vallad, tundsid toetusi jagava kultuurikomisjoni liikmed tegijaid, nende tausta ja asja vaadati n-ö inimlikult tasandilt. Selle pilguga ja tegude järgi vaadati ka taotlusi, olenemata, kui hästi või halvasti see kirja pandud oli. Kaks aastat tagasi tuli MTÜ-de toetuste jagamine osavaldadest Hiiumaa valla tasandile.
“Teine muudatus on see, et elu lähebki juriidilisemaks ehk kõik peab olema väga selge, ka hindamisprotsess. Üldine soov oli, et kõik hindamised oleksid erapooletud,” soovitas Jõpiselg hindamiskomisjone usaldada.
Kriteeriumite järgi ei saanudki komisjon teistmoodi arvutada – lõid numbrid kokku ja saigi esikoha – selles suhtes ei ole mul komisjonile midagi ette heita.
Mitme MTÜ nimel rääkinud Arno Kuusk vastas, et hindamiskomisjonid lähtusid etteantud hindamisjuhendist ja -kriteeriumitest. Näitena tõi ta Sõru Jazzi, mille kasusaajate arv oli suur, toimumisaeg enne jaanipäeva ja mis saigi kõige suurema toetuse, 5000 eurot.
“Kriteeriumite järgi ei saanudki komisjon teistmoodi arvutada – lõid numbrid kokku ja saigi esikoha – selles suhtes ei ole mul komisjonile midagi ette heita,” arutles Kuusk.
Võrdluseks tõi ta külaseltsi, mis sooviks teha oma küla 20 inimesele ürituse. Kuna toetused jõuavad taotlejateni jaanipäevaks, peab selts selle ellu viima suvesündmuste kõrghooajal.
Kokkuvõttes tähendab see, et 40% hindamiskriteeriumite puhul saab seltsi taotlus null punkti, sest kasusaajate hulk on väike ja üritus toimub suvel.
Nii langeb see taotlus konkurentsist välja, toetusteta aga on väikesel seltsil keeruline midagi korraldada. “Enamik asju tehakse õhinapõhiselt oma vabast ajast, pere arvelt – et seda viimset sädet mitte maha võtta, on valla toetus ülivajalik,” tõdes Kuusk.
Majaga seltsid vajavad abi
Vabaühenduste suur mure on ka see, mis saab külaseltsidest, kel oma maja ülal pidada, pärast seda, kui uuest aastast osavallad kaovad. Näiteks Käina (osa)vald on üle 15 aasta teenuslepingutega otse toetanud hooneid omavaid külaseltse, motiveerides neid maju lahti hoidma ja avalikke teenuseid pakkuma. Teistes osavaldades on vald aidanud katta hoonete ülalpidamiskulusid.
Aga ärge tehke seda nii, et vallavalitsus otsustab, vaid kaasake meid diskussiooni!
Lutter tegi ettepaneku, et teenuselepingute jätkumine peaks olema korraldatud ülehiiumaaliselt ühtse korra alusel ja sama võimalust tuleks laiendada kõigile hoonet omavatele seltsidele.
Kuusk soovitas välja töötada toetamise kord, et maja omavad seltsid ei peaks raha taotlema ja hoone ülalpidamiskulude pärast üksteisega võitlema ja võistlema.
“Aga ärge tehke seda nii, et vallavalitsus otsustab, vaid kaasake meid diskussiooni,” hoiatas Kuusk. “Tuleb arvestada tegelikku vajadust, mitte nii, et saate 300 eurot ja olge rõõmsad. Tulebki küsida majaomanikelt, millised on nende miinimumvajadused, et maja saaks lahti hoida ja baas oleks valla toetatud. Majad on erinevas seisukorras ja kui see diskussioon tuleb, siis võtke iga maja eraldi ette. Vald peab kohtlema kõiki võrdselt, aga kõik lihtsalt ei ole võrdsed.”
Jõpiselg nõustus, et nn majadega seltside toetused tuleks projektikonkurssidest välja võtta ja pigem püüda lahendada teenuslepingutega. “Minu seisukoht on, et see peab olema teenuseleping, mitte maja kütmise leping,” lisas ta.
Kassari hariduseltsi juhatuse Linda Tikk tõi näite, et nende lepingus on teenusena kirjas, et maja on ürituste jaoks avatud.
Kord tuleb pulkadeks lahti võtta
Kuusk kritiseeris kehtivat mittetulundusliku tegevuse toetamise korda, mis on neljas redaktsioon alates Hiiumaa valla moodustamisest 2017. aastal.
“Kui üht dokumenti on juba neli korda muudetud, siis on viimane aeg see terviklikult muutmiseks ette võtta, mitte piirduda ühe lõigu või lause järjekordse muutmisega,” sedastas Kuusk. Tema sõnul ei ole vallavalitsus vabaühendusi kaasanud määruse “Hiiumaa valla mittetulundusliku tegevuse toetamise kord” koostamisprotsessi.
“Minu kirjadele, mis ma kolme aasta jooksul olen saatnud, on vastatud kantseliitlikult seda, mida on vaja vastata, aga me ei ole saanud pidada dialoogi, miks te panite selle lause siia, mis on selle taust ja mis saab siis, kui selle ära võtame,” kritiseeris ta.
Tema soovitus on määrus pulkadeks lahti võtta ja koos MTÜ-de esindajatega läbi arutada. Analüüsida, kas üks või teine säte sobib külaseltsile, millel on oma maja, kas see sobib MTÜ-le, mis tegeleb ainult suveürituste korraldamisega, ka see sobib MTÜ-le, mis tegutseb üle Hiiumaa aasta ringi.
“Mudeldame kõik need variandid läbi, arutame, kas see lause teeb kellelegi liiga või mitte,” soovitas ta.
Kohtumisel lepiti kokku, et pooled koguvad mõtteid kehtiva määruse muutmiseks ja augustis arutelu jätkub.
