Novembri esimene pool oli soe ja ilus. Liigagi ilus. Tekkis vaikne kartus, et ega see suur lillepidu heaga lõpe…
Kuu esimene dekaad oli Eestis üks aegade soojemaid. Saja aasta jooksul ületas tänavuse vaid 1957 ja 2020. Keskmist temperatuuri arvutati koguni 7,5 kraadi (norm 3,6). Kõige tipuks kujunes päikseline 12. novembri päev, mil lausa 14 mõõtmisjaama said kirja uue soojarekordi. Eestis kõige kuumem, kui nii võib öelda, oli Heltermaa +14,9 kraadiga, mis on novembri kohta ikka väga võimas näitaja.
Too suurepärane nädalalõpp jäi aga paraku viimaseks. Oma aedades õitsvate lillede ja muretu tundega, et sügisesi aiatöid on veel aega lõpetada küll ja küll. Roosid aina õilmitsesid, paotasid üha uusi pungi. Niiöelda sinine roos ‘Rhapsody in Blue’ suisa lõhnas magusalt, et eemalegi tunda.
Kuid ilmataat oli end üle pingutanud. Algas jahenemine. Nii suure sooja otsa tundusid peale tulnud lumi ja miinuskraadid korraliku äkktalvena. Ehkki temperatuuride poolest ju midagi hullu ei juhtunudki. Hiiumaal langes termomeetrinäit vaevu -5 kraadini. Kuu rekordmiinimumiks saadi Jõgevalt 20. novembril kirja -10,3 kraadi. Novembri lõpul saabus veelkord paaripäevane sula, mis Hiiumaal lumevaipa tükatisi vabu laike tekitas. Peamiselt aitas sellele kaasa väga soe maapind, mis altpoolt tublisti sulatas.Kokkuvõtteks arvutati Eestis novembri keskmiseks +2,8 kraadi, mis on paljuaastasest keskmisest 0,7 kraadi kõrgem.
Seevastu sademetega olid lood sellele sügisele omaselt jätkuvalt pigem tagasihoidlikud. Eesti keskmine oli 38 mm, mis on normist
(61 mm) tuntavalt vähem. Üle normi sadas Eestis ainult Heltermaal: 70,3 mm. Võrdluseks, Nõmbal tuli 40,5 mm, Ristnas 29,2 mm. Kõige kuivemaks jäi Taheva Valgamaal, kõigest 16 millimeetriga. Paraku prognoositakse, et saabunud jõulukuu tuleb normist külmem. Kas aga ka kogu talv pigem karmivõitu, nagu ennustavad seapõrnad ja muud märgid? Marko Kaasiku kuue kuu ennustuses püsib küll veel lootus pigem pehmepoolsel talvel.
Aga eks see siis edaspidi paista, kumb variant peale jääb. Elame-
näeme. Ja loodame ikka paremat. See tähendab, mitte liiga tõsist põhjala talve. Seda eeskätt just nüüdsetele küttekuludele mõeldes.
ja