KATI KUKK “Viisteist aastat ei ole paadimatk Sõru sadamat külastanud ja on igati paslik peale sadama värskendamist see üle vaadata,” põhjendas sihtkohavalikut üks matka korraldajaid, seltsi juhatuse liige Toomas Tikka.
Sõru sadamas on nüüd ka rohkem ruumi liiklemiseks ja sadamas ohutum sõita – ligi 400 000 eurot maksnud laiendustööde käigus kaevati avaramaks jahisadama bassein, rajati uus slipp ja ehitati üle 50 meetri uut kailiini, mis andis juurde kuni 15 kaikohta.
Matka alguspunktiks valiti seekord Heltermaa, kuna see on nii Orjakust, Sõrult kui Kärdlast saabuvate aluste jaoks peaegu sama kaugel.
Tikka sõnul on ühepäevase matka optimaalne distants 25–30 miili ja praktika on näidanud, et kui vahemaa on pikem, väheneb osavõtjate hulk.
Ilmaprognoos on soodne ning matkale on oodata ligi 30 alust ja 120–150 meeskonnaliiget. Varem on olnud matku, kus osales üle 50 paadi, aga ka selliseid, kus halba ilma ja pikka distantsi trotsis vaid 12 paatkonda. 23 aasta jooksul pole ühtki matka ilma tõttu ära jäänud, märkis Tikka.
Kuigi matkale registreerimine lõppes kolmapäeval, Tikka sõnul nad “kätt ette ei pane” kui keegi viimasel minutil n-ö ärkab. “Võtku aga julgelt ühendust,” soovitas ta.
Unistus sinisest merest
Hiiumaa purjelaeva selts asutati aastal 1993 ning oli aasta 1999 kui Hannes Vaidla ja Marek Rätsep ühel talvepäeval lumetuisku vaadates unistasid purjetamisest sinisel merel. Vaidla sõnul jõutigi siis mõtteni korraldada paadimatk ümber Hiiumaa etappidena, aga nii, et ring saaks kindlasti peale tehtud. Esimene paadimatk toimus matk aastal 2000.
Nüüd tahetakse ümber Hiiumaa paadimatkale tulla juba kaugelt väljastpooltki, ütles seltsi auliige Riho
Sõrmus ja see näitab, et asi on korraldamist väärt.
“Neid, kellele meeldib mere peal liikuda – üksi või kambakesi, kas mootori või purje jõul, tuleb aina juurde. Vaata, palju neid Soomes-Rootsis on – me oleme veel väga lapsekingades siin,” näeb Sõrmus mereharrastusel siinmail tulevikku.
Pakume matkavärki
Aja jooksul on matkal osalevad alused läinud suuremaks ja väikeste mootoriga paatide osakaal jäänud väiksemaks. Seltsi liikmetele teeb eriti rõõmu, et tublisti on kasvanud purjelaevade osakaal. Näiteks eelmisel aastal Orjaku-Varbla matkal oli kaks kolmandikku laevadest juba mastidega. “Oli väga ilus pilt, kui purjed hanerivis Jausa lahelt lahkusid,” meenutas Tikka, kes matkal osalenud 2006. aastast ja korraldustiimis lööb kaasa kolmandat korda.
Kui mõni osalejatest matkast inspiratsiooni saab, oma paadi soetab ja merele jõuab, on asi tema hinnangul igati korda läinud. “Nii aluseid kui sadamaid on meil veel pigem vähe kui palju. Rootsi ja Soome tasemele me juba oma looduslike olude erinevuse poolest ei jõua, aga arenguruumi on meil küll ja veel,” ütles Tikka.
Hannes Vaidla sõnul on paadimatk ümber Hiiumaa võimalus ühendada eri sadamate väikelaevnikke. Marek Rätsep lisas, et kui algul oli tegu pigem meresõiduharrastuse populariseerimisega, siis nüüd on rõhk uute sadamate avastamisel. “Üksi sõitjaid on alati ja see on tore. Meie pakume võimalust sellist matkavärki kaasa teha,” selgitas ta.
