Vahel on nii, et retkel trehvad igasugu toredaid kohti ja niiöelda objekte, mis talletuvad meelde pisikeste mälukildudena. Igast ühest eraldi võttes polegi pikka lugu pajatada, ent päris maha vaikida teps kah ei raatsi. Siinkohal mõni meenutus Kirde-Hiiumaalt lihavõttepühade ajast.
Neist esimene on Teomeeste leivalaud. Ma ei mäletagi, kas üldse olen seda Palade vana maantee ääres losutavat kivi kunagi näinud. Oma mõõtudelt on tema üpris tagasihoidlik. Kuus jalga pikk lame latakas. Ametlikud numbrid: pikkus 1,6 meetrit, laius 1 meeter, kõrgus pool meetrit. Imelik ja isegi natukese naljakas tundub too leivalaud. Punakas kare kivi, pealispind kui inimese poolt ära lihvitud, no tõesti söögilauaks täitsa sobiv!
Laud oli tol hetkel kaetud väga kasinalt – vaid üks lutikas ja üks kodumesilane. Ruttu lasid nemadki jalga. Jäi vaid kivi peale raiutud rist. Muistne piirikivitähis küllap, mis muud.
— 19. sajandil Partsi mõisa tuulikuks ehitatud Hollandi tüüpi paekivist veski on üks väga eriline veski. Tõsi, saja aasta eest juba varemeis, ent seejärel ehitati uuesti üles. Küllap siis sai ta ka Eestis haruldasena kuus tiiba. 1990ndate aastateni tegutses siin saeveski. Edasi jäi kivikoonus kasutuseta. Kaitse alla võeti 1999.
See võis olla aastal 2009, kui siin tuulikus sees käisin ja kohaliku mehega jutule sain. Tasuks toona kirjutatud artikkel täitsa üles otsida…
Juba järgmisel, 2010. aastal hakati Partsi veskit restaureerima. Koonus sai kiiskavvalge kuue, külge ehitati puitmaja. Kahjuks küll on jäänud täpp i-le peale panemata. Ehk siis kummulikeeratud paadi kujuline pea ja kuus tiiba. Säärasena oleks Partsi veski ikka tõeline vaatamisväärsus ja turismimagnet, usun ma!
— Tunamullu avastasin enda jaoks Kõlunõmme kadaka. Nüüd sai tema juurest taas mööda põigatud. Kasvab ta teeveerel, enne kurvi, paarsada meetrit Kukka teeristist kagus, Hunga talu maal. Üks igavesti ilus kadakas! Viie meetri kõrgune tiheda võraga kolmeharuline puu, kelle vaksajämedused veidi keerdus ribikoorsed tüved meenutavad elupuud.
Sedakorda paelus siin tähelepanu veel üks kadakas. Ligi nelja meetri kõrgune kui pügatult tihe-tihe sammas, kel põhjakülg siiski üpris hõre. Fassaad on aga igatahes uhke. Taolisi küpreslikke sammasjaid kadakaid ei leia me maal teps mitte sageli. Pigem võiks öelda, et sellised on suisa haruldased.
Edasi viis aga tee juba Hiiumaa kõige suuremate, hiidrahnu mõõtu kivimürakate poole.
