On seda vähe või palju? Täpselt 87 kontserdi jagu, mis on toimunud 185 muusiku koostöö tulemusena. Ettekantud teoste arv ulatub sadadesse, lastelaulukesest ooperini välja. Vahele mahuvad kõikvõimalikud koosseisud ning ajastud varajasest kirikulaulust tänase päevani.
Tegelikult ei saa helikunsti saavutusi mõõta arvudes, või õigemini, see pole kõige olulisem. Kui miski on korda läinud, jääb sellest elamus, täiesti subjektiivne ja seda pole võimalik mõõta. Nagu kala jälg vees.
Kammermuusikapäevade korraldajatel on siiski põhjust 20 aasta peale tagasi vaadates öelda, et neid kontserte siin saarel teha on olnud suur privileeg. Algus oli lihtne, sest konkurentsi polnud, ja samas raske, sest traditsiooni polnud. Nüüd on lihtsam, sest traditsioon on loodud ja rajad sisse töötatud. Aga samas ka raskem, sest tegijaid on palju ja igale festivalile oma näo loomine nõuab pingutust.
Oleksime loomulikult tahtnud juubelit suurejoonelisemalt tähistada. Rahalised ressursid seda paraku ei võimaldanud. Seetõttu koosneb tänavune festival vaid kolmest kontserdist, millest igaüks esindab üht kandvat ideed. Esimene – muusikat lastele ja noortele neid kaasates, teine – eesti muusika ja eesti muusikud ning kolmas – rahvusvaheliste tippmuusikute esitlemine. Need kolm kontserti on mahutatud ühte nädalalõppu, millest tõotab tulla tõhus kultuuriline kolmikvaktsiin.
Kolm erinäolist kontserti
Laupäeval, 14. juulil kell 16 ootame kõiki pärast käsitöölaada lõppu Kärdla kultuurimajja. Kuna on juhtumisi Prantsusmaa Bastille’i vallutamise aastapäev, sobib esitada prantsuse helilooja Camille Saint-Saensi loomingut. Ja mis võiks paremini panna punkti kirevale laadapäevale kui värvikas Loomade Karneval – kontsert kogu perele. Olgu mainitud, et helilooja keelas kategooriliselt selle esitamise kohe pärast esiettekannet (1886), kuna arvas, et humoristlik teos võib rikkuda tema mainet tõsise heliloojana. Erandi tegi ta vaid osale “Luik”, seda tohtis esitada pärast helilooja surma. Kahjuks, või pigem õnneks astuti sellest keelust üle, ja korduvalt, sest saatuse tahtel on Loomade Karnevalist saanud Saint-Saensi populaarseim teos.
Laupäeva hilisõhtul ootab muusikasõpru Tahkuna tuletorn, kus tuleb ettekandele eranditult eesti muusika kodumaiste teenekate interpreetide esituses. Kell 21 algav kontsert “Valgustornid” on kummardus 100aastasele Eestile. Musitseerivad Arvo Leibur viiulil, Aare Tammesalu tšellol ja Diana Liiv klaveril. Kõlab Arvo Pärdi, Jaan Räätsa, Helena Tulve ja loomulikult Erkki-Sven Tüüri muusika, kelle teose “Lichttürme” (“Valgustornid”) järgi kontsert oma nime sai. Neile, kel transpordiga probleeme, pakume tasuta edasi-tagasi bussisõitu Kärdla keskväljakult kell 20.15.
Festivali lõppkontsert toimub taas Kärdla kultuurimajas, kuna kirik jäi seekord remondi tõttu mängust välja. Seda suurem on aga rõõm tulevikus teha muusikat uuestisündinud Kärdla kirikus.
15. juuli õhtul kell 19 esinevad hiidlastele juba varasemast tuttavad Liisa ja Kalle Randalu (vioola ja klaver), saksa-rumeenia-jaapani päritoluga viiuldaja Erik Schumann ning soome-hollandi tšellist Jonathan Roozeman. Liisa Randalu ja Erik Schumann on maineka Schumann-kvarteti liikmed ja selles koosseisus mängisid nad kahe aasta eest Kärdla kirikus kontserdi, mis on festivali ajaloos kindlasti üks eredamaid. Läinud aastal saime kuulda Kalle ja Liisa Randalu – isa ja tütre – ainulaadset duot. Seekordne kvartett on omalaadne sulam eri kultuuridest ja generatsioonidest ja Kärdla kontsert on neil esimene ühine. Noorim liige, 20aastane Jonathan Roozeman külastas Hiiumaad seitse aastat tagasi, mängides tookord lastekontserdil end kuulajate südameisse erakordselt küpse muusikuna. Vahepealsed aastad on olnud täis intensiivseid õpinguid Soomes ja Saksamaal, tihedat kontserttegevust maailma eri paigus ning edukaid rahvusvahelisi konkursse. Viimastest olgu mainitud laureaaditiitel Tšaikovski-nimelisel konkursil 17aastasena.
Rahvusvaheliselt tunnustatud pianisti ja professori Kalle Randalu teenete ja saavutuste register ei mahu paari lausesse. Ka tema on muuhulgas Tšaikovski konkursi laureaat. Nelja suurepärase muusiku kohtumine kontserdilaval võib tõestada, et rohkem kui 40aastane vanusevahe ja väga erinev kogemustepagas ei ole takistuseks tipptasemel ja võrdväärsele musitseerimisele. Kontserdil kõlavad Beethoveni, Debussy ja Brahmsi teosed.
AET RATASSEPP
Hiiumaa kammermuusikapäevade korraldaja