Eakate tantsurühm Kohvitantad on 20 aastaga harjutanud 800 tundi ja selgeks õppinud üle 125 tantsu – põhjust pidu pidada on küllaga!
Teisipäeva lõunal tähistas tantsurühm Kohvitantad Kärdla kultuurikeskuses 20. tegevusjuubelit ja õnnitlema olid tulnud Martad Kõrgessaarest, Lustilised Pühalepast ja isegi külalised Haapsalust.
Valla poolt tervitas juubilari kultuurispetsialist Anu Tammearu, kes ka ise aastaid tantsuõpetaja olnud. “Minu kogemus oma naisrühmaga varasemast elust on, et kui eakatel oli enne meid trenn, siis nad olid alati kohal, laud kaetud, neil oli lõbus ja kõik hästi,” meenutas Tammearu.
Nii oli ka Kohvitantade juubelil – külalistele peolauad uhkelt kaetud; tantsijad sagisid rõõmsalt ringi, kes aitas veel viimaseid asju lauale tuua, kes lobises elavalt omavahel.
Tammearu sõnul oli tal eakate rühma tantsijaid raske memmedeks nimetada ja sama on ka Kohvitantadega: “Kui rüht on sirge ja naeratus näol ning tantsusammud selged, siis see ongi see, mille pärast seda koos teha. Mul on hästi hea meel, et te seda teinud olete ja tehke edasi.”
Valla poolt kinkis Tammearu tantsurühmale ilusa paadikujulise lilleseade. “Hiiumaa on mereriik ja selleks, et kaugele jõuda, peab kasutama paati, et teie siit kaugemale esinema minna saaksite, peab kompositsioon olema tugev – tugevate juhendajate ja alustaladega,” rääkis Tammearu kinki üle andes.
Kõik kohaletulnud tantsurühmad kinkisid lisaks lilledele ja maiustustele omalt poolt Kohvitantadele ka mõned tantsud.
Keskmine vanus 71,5
Kohvitantadel on aastate jooksul olnud kolm juhendajat: Maret-Virve Kõmmus, Maimo Hõbessaar ja Ille Savioja. Kaks esimest on meie seast kahjuks juba lahkunud, aga praegu juhendab tantsijaid Savioja, kes juubelipeol Kohvitantade tegutsemisest ka kiire aruande esitas.
Tantsurühmas on praegu kirjas 33 naist, aktiivselt tantsib 14, rühmaliikmete keskmine vanus on 71,5 aastat, kõige noorem tantsija on 62aastane ja vanim 83. 20 aasta jooksul on Kohvitantadel olnud 218 esinemist. Mullu astuti üles 23 korral. Proovi teevad tantsijad kord nädalas ühe tunni. Seega on nad 20 aasta jooksul treeninud 40 nädalat ehk 800 tundi. Selgeks on selle ajaga õpitud üle 125 tantsu. “Päris täpselt ei tea, kui palju neid tantse on, sest seeniortantsud on niisugused imelikud tantsud, et nagu on ja pole ka – üks on ühe nimega ja samas kaks tegu ja siis kolmanda nimega…” selgitas Savioja, et seeniortantsud on kohati väga sarnased ja seetõttu ei teagi, kui palju neid täpselt selgeks õpitud on.
Enamasti tantsitaksegi seeniortantse ja eesti rahvatantsude seadeid, lisaks ka ringmänge. “Käime igal aastal korra või paar puuetega laste sotsiaalkeskuses ja mängime ning laulame nendega, siis on ringmängud väga teretulnud,” leidis Savioja.
Kohta, kus Kohvitantad Hiiumaal esinenud poleks, on ilmselt raske leida. Lisaks kodusaarele on nad üles astunud kõikjal üle Eesti ja kaugemalgi, näiteks Lätis ja Leedus. Kohvitantad on ka Läti seeniortantsu ühingu liikmed. Kahel korral on nad korraldanud rahvusvahelise seeniortantsu festivali.
