Eelmisel nädalal jõudis täiskõrguse, 23 meetrini Käina alevisse rajatav elamuskeskus Tuuletorn, kust nüüd paistab kätte isegi Saaremaa.
Ehituse tellijapoolne projektijuht Tiivi Lipp ütles, et katusele ehitatud vaateplatvorm on maapinnast umbes 23 meetri kõrgusel.
“Saaremaa paistabki üsna pisut sealt kõige kõrgemalt vaateplatvormilt, Kassari puud varjavad küll enamiku, kuid hea tahtmise korral leiab piiluaugu Saaremaale ja Emmaste otsa poole küll ja no Käina laht kogu oma ilus on igatahes nähtav,” kirjeldas Lipp vaadet, mis avaneb platvormilt, mida algses ehitusprojektis polnud.
Edaspidi lisanduvad veel torni plekist fassaadikatted, mis ulatuvad veel veidi kõrgemale kui terrass ja vaateplatvorm, moodustades välisvaates torni ülemise serva. Üle selle serva ulatubki torni külastaja vaateplatvormilt vaatama.
Kõige tippu seatakse aga tuulelipp, mis kõige kõrgema elemendina ulatub veel 3 meetrit kõrgemale.
Torni kattepaneelid on tehtud tsingitud plekist ja augustatud ning moodustavad ka päevasel ajal kontrasti kõrvalasuva kohvikuruumi klaasist fassaadiga. Torni seina ja kattepaneelide vahel asuv valgustus muudab torni öisel ajal õhuliseks.
Karp kinni
Torn, millest saab Käina aleviku kõrgeim ehitis, on põhiosas neljakorruseline. Lisaks on katusel terrass ja maa all ka keldrikorrus, nii võiks hoonet tinglikult lugeda kuuekorruseliseks.
Augusti esimestel nädalatel pandi paika torni fassaadi lõunakülje kandev terastalastik ja seda katvad sändvitšpaneelid, mis sulgesid tulevase ronimisseina ruumi. Ühtlasi sai paika vaateplatvormi alla jääv torni viienda korruse ja ronimisseina ühine katus.
“Hoone karbi sulgemisest on veel paaris kohas puudu torni klaasist välisseina osad, mis peaks lähinädalatel paika saama,” sõnas Lipp.
Lipp ütles, et ASi Eston Ehitus ehitajad on olnud väga tublid: “Nad on lahendanud tohutul hulgal erinevaid keerulisi ülesandeid, et projekteeritu ja arhitekti kunstnikunägemus teoks saaks.” Ta tänas ka väga head omanikujärelevalvet, mis on tellijale hindamatuks toeks.
Eksponaadid tootmisse
Lipp ütles, et tal endalgi on väga põnev olla sellise objekti ehituse juures, sest iga detail on omamoodi põnev ja oluline.
“Juba praegu käib lisaks ehitamisele ka ekspositsiooni kavandamine, iga päevaga täieneb Tuuletorni sisu ja esialgsed eskiisid omandavad reaalsema kuju. Peagi lähevad esimesed eksponaadid tootmisesse, kuid paigaldamiseni on veel natuke aega, enne tuleb hoonega nii kaugele jõuda, et see on võimalik,” märkis Lipp.
Aasta lõpuks valmiva elamuskeskuse Tuuletorn kogumaksumus on 2,86 miljonit eurot, millest EASi toetus 0,85 miljonit eurot.
Ehitusliku põhiprojekti koostas projekteerimisettevõte OÜ Esplan, arhitektuurilised lahendused Architect 11 arhitektid. Ekspositsiooni loob produktsiooniettevõte Motor. Tuuletorni elamuskeskuse sisu lavastaja on Jaanus Rohumaa. Ekspositsioon keskendub kolmele teemale: Hiiumaa loodus, ajalugu ja kohalik elav kultuuri-
pärand.
