1. juuliks tuli saare omavalitsuste volikogudel teha otsus, kas osaleda sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid asutamises. Viimasena tegi ühinemisotsuse Emmaste, Pühalepa jäi ainsana kõrvale.
Juunikuu viimasel neljapäeval toimusid volikogu istungid samaaegselt Pühalepa ja Emmaste vallas. Mõlemal oli päevakorras SA Hiiumaa Muuseumid asutamises osalemine.
Kui Emmaste volikogu otsustas ühehäälselt sihtasutuse asutamises osaleda, sarnaselt Käina ja Hiiu vallale, siis Pühalepa vallavolikogu otsustas loobuda.
Pühalepa jääb kõrvale
Otsuse eelnõu esitasid volikogule Pühalepa vallavalitsus, eelarve- ja rahanduskomisjon ning kultuuri- ja hariduskomisjon. Mitteosalemist toetas 7 ja vastu oli 1 volikogu liige.
Vallavanem Ants Orav ütles, et vallavalitsus ja komisjonid vaatasid läbi loodava sihtasutuse asutamislepingu ja põhikirja projekti, Hiiumaa muuseumi direktori esitatud muuseumi varade hindamisakti ja investeeringute kava.
Lisaks hindasid nad Soera talumuuseumi perenaise Õie Laksbergi koostatud muuseumi vajaduste nimekirja Pühalepa valla muuseumi edasisel arendamisel ning arutasid Suursadama meremuuseumi edasisi arenguid.
Orav selgitas, et otsuse tegemisel võeti arvesse asjaolu, et loodava sihtasutuse varade hulka kuuluvatest objektidest ükski ei asu Pühalepa valla territooriumil ning lähtuti Soera talumuuseumi ja Suursadama meremuuseumi edasise toetamise vajadusest.
Samas lisas ta, et sihtasutuse asutamisel mitteosalemine ei tähenda seda, et Pühalepa vald koostöös koos teiste omavalitsustega ei finantseeri edaspidi oma eelarvest loodava sihtasutuse ülehiiumaalisi olulisi projekte ja muid ettevõtmisi.
Ka Hiiumaa muuseumi direktori asendaja Margarita Korol arvas, et otsus ei tähenda, et Pühalepa peaks täiesti kõrvale jääma: “Usun, et koostöö jätkub samal kujul kui praegugi. Erinevalt teistest valdadest ei saa Pühalepa vald kaasa rääkida muuseumi arengute ja tegevuste kaardistamisel nõukogu tasemel.” Ta selgitas, et peamine erinevus on, et pärast sihtasutuse loomist on muuseumi omanikeks lisaks ministeeriumitele Hiiu, Käina ja Emmaste vald, Pühalepa aga jääb koostööpartneriks.
Käina ja Hiiu vald osalevad
Käina ja Hiiu vallavolikogud võtsid otsuse vastu juba 22. mail ja mõlemad volikogud toetasid otsust ühehäälselt.
Käina vallavanem Omar Jõpiselg ütles siis, et nad on valmis vastu võtma otsuse sihtasutuse asutamiseks vaid juhul, kui neile ei lisata varalisi kohustusi. “Kui kultuuriministeerium selles osas midagi muudab, tahame teha uue otsuse,” lausus Jõpiselg volikogu istungil.
Hiiu valla abivallavanem Katrin Sarapuu ütles siis, et toimunud on läbirääkimised nii Hiiumaa muuseumi kui ka kultuuriministeeriumiga ning saavutatud mitmeid kompromisse ja häid kokkuleppeid.
Mure rahastuse pärast murtud
Lähipäevil saadetakse sihtasutuse asutamisega seotud dokumentatsioon vabariigi valitsusse. Prognoosi kohaselt peaks valitsus sihtasutuse asutamise arutlusele võtma augusti lõpus.
Korol ütles, et viimase pooleteise aasta jooksul on toimunud tõhus infovahetus. Kaardistatud on muuseumi investeeringute vajadus ja finantsprognoos ning lepingud.
Korol, kes sihtasutuse asutamist Hiiumaal eest vedas, ütles, et tema hinnangul oli osapoolte kõige suuremaks hirmuks muuseumi rahastamine ja sellega seonduv vastutus: “Peamine küsimus oli, mis siis saab, kui ministeerium lõpetab muuseumi rahastamise.”
Loodava sihtasutuse ja kultuuriministeeriumi vahel sõlmitakse kokkulepe, mille kohaselt muuseum kohustub hoidma ja säilitama museaale, mis kuuluvad riigile. Juhul kui muuseumi rahastus on ebapiisav sihtasutuse ülevalhoidmiseks, on sihtasutuse nõukogul õigus teha ettepanek sihtasutuse töö lõpetamiseks. Seejärel lähevad sihtasutuse asutamisel kultuuriministeeriumilt saadud varad tagasi esialgsele omanikule, st riigile.
Oluline on ka see, et loodava sihtasutuse nõukogus on Emmastel, Käinal ja Hiiu vallal igaühel üks esindaja, riik nimetab kultuuri- ja rahandusministri vahendusel veel kaks. Seega on enamus otsuste tegemiseks Hiiumaa omavalitsuste käes.
