HARDA ROOSNA Erasektorist avalikku sektorisse tulnud Laid ütleb, et nüüdseks on selge – enam-vähem niisugune töö, nagu ta arvas, teda ees ootaski.
Selles, et osavallavanemaid on vaja, on Laid nüüdseks veendunud. “Seda, kas nimi peaks olema osavallavanem, ma ei oska öelda, aga mudeliga, mis Hiiumaal tehti, vähemalt Kõrgessaare rahval läks küll sellega paremaks,” kinnitas Laid. “Vald tuli lähemale ehk ma olen kohapeal olemas ja tunnen rahvast võib-olla rohkem ja on lihtsam asju juhtida siit kui näiteks Kärdlast.”
Osavallavanema telefoninumber on avalik ja helistamisi palju. Laid ütles, et helistatakse kõikides küsimustes ja küsitakse ka valla tööasju, aga oluliselt rohkem n-ö inimlikumates ja maisemates küsimustes – kes muretseb kokkukukkuva katuse, kes naabri pärast… “Näiteks eile helistas üks proua ja küsis, kuidas tema kiire interneti saaks, kus tema saab avalduse täita, kellega peab ühendust võtma.”
Tööd jagub
Äsja läks üles Lauka-Metsaküla ja Lauka-Heiste kruusatee remondi hange – 8 kilomeetrile veetakse peale kruus ja puhastatakse teekraavid.
Vald sulges sügisese teedelagunemise ajaks metsateed rasketele veokitele ja osavallavanem käib iga päev patrullimas ja jälgimas, kas metsavedajad ikka peavad keelust kinni. “Püüan suured autod eemal hoida, sest teed on pehmed ja teede kandevõime ei ole hea,” selgitas Laid. “See on aastast üks lühike aeg, kui me ei soovi neid siia tee peale,” kutsub ta metsavedajaid keeldu mõistma ja vedama metsa suvel või talvel, mil maa külmunud.
Veel üks töö, mis ees ootab, on Kõrgessaare tervisemaja katuse soojustamine. Praegu oodatakse hinnapakkumisi ehitustööde projekteerimiseks ja järgmise aasta algul on see kavas ära teha.
Vallavalitsuse väljasõit
Hiljuti tegi vallavalitsus väljasõiduistungi Kõrgessaare osavalda. Koos käidi Kõrgessaare sadamas vaatamas võimalikku tulevast tööstusala ja Kõrgessaare tankla asukohta. Käidi nii lasteaias, noortekeskuses, vaba aja keskuses ehk Tervisemajas kui ka vanasse vallamajja viidud päevakeskuses.
Laid vahendas, et sotsiaalkeskuse juhataja Riho Rahuoja plaanib endises vallamajas asuvasse päevakeskusesse sauna ehitada.
Sisse põigati ka Kõrgessaare kalatehase hoovile. “Kes ei olnud veel näinud, sai aimu, kui võimas see tehas kunagi oli,” ütles Laid.
Osavallavanem rääkis, et kalatehase kinnistu ja varemete omaniku OÜ Albiost esindaja on käinud kohapeal ja vald palus tal sulgeda ehitiste ohtlikud kohad. Kavas on kinni müürida uksed-aknad, et keegi ohtlikku veetorni ronima ja sisselangeva katusega hoonesse ei pääseks. Laidi andmetel on omanik kohalike ehitajate käest vastava töö ka tellinud. Samuti lubati territoorium märgistada siltidega, mis keelavad sinnamineku.
Selle kohta, miks hiljuti valminud Hiiumaa valla arengukavasse ei saanud Kõrgessaarest kirja ühtki suuremat investeeringuobjekti, ütles osavallavanem, et ei olnud ühtegi väga head ideed. “Väga tublit tööd on tehtud varasematel aegadel ja hooned on korras, katused peal, kõik remonditud ja kõik ongi väga hästi,” kiitis osavallavanem. “Valk Arturi viisi öeldes, kas Kõrgessaare on nüüd valmis ja siia midagi enam ei tulegi – tuleb ikka, aga head ideed on vaja.”
Vaja head ideed
Osavallavanem ütles, et ta ei põe, et arengukavas Kõrgessaare koha peal suurt investeeringut pole, sest pole mõtet teha midagi lihtsalt tegemise pärast. Küll maksab üle vaadata kunagi Kõrgessaarde kavandatud Läänemere teadmuskeskuse kavand. “Idee oli ülimalt hea – see oli suur ja grandioosne projekt. Kahju, et see aeg sai enne otsa ja me ei jõudnud seda niikaugele valmis,” ütles Laid.
Vahepeal on muutunud majandus, olukord on muutunud ja nüüd tuleb seda vaadata värske pilguga. Praeguseks on vald teadmuskeskuse maa munitsipaliseerinud, aga kas see keskus ehitada nii nagu kunagi mõeldi või hoopis väiksemana? Võib-olla võiks sinna teha hoopis loomekeskuse või kaugtöökontorid? “Aeg on niipalju edasi läinud ja meil on väga vähe inimesi. Oma inimestega ei suuda me ära täita neid suuri asju, mida me ehitame,” võttis ta selle teema kokku.
Üks, millest osavallavanemal on kahju, et Kõrgessaares katkes peale Hiiu valla moodustamist järjepidevus: “Inimeste vahetus toimus nii suures ulatuses, et see lõi korraks nagu rivist välja, aga Kõrgessaare oligi väga heas seisus ja on tänaseni, tänu neile,” tunnustas ta varasemaid vallajuhte ja -töötajaid.
KAKS KÜSIMUST: Milleks on vaja osavalda? Mis on osavallavanema kolm sagedasemat tööülesannet?
Pühalepa osavallavanem LIILI ELLER: Osavald on vajalik, et inimestel säiliks kodulähedase avaliku teenuse võimalus ja olemas tuttavad spetsialistid, kellega ollakse harjutud ja usaldatakse. Ühtlasi on sellega tagatud reformieelne lubadus, et haldusreformiga ei muutu midagi inimese jaoks halvemaks.
Ülesannetest nimetaksin väga erinevate majandus- ja kommunaalprobleemide lahendamist, väiksemate ja keskmiste projektidega seonduva korraldamist, infoedastust ja esindusülesandeid.
Kärdla osavalla vanem LAURI PREIMANN: Suure ülesaarelise valla loomine oli igal juhul mõistlik samm ning esimese aasta kogemuse põhjal, kuidas loodud süsteem toimib, saab öelda, et jah, on vaja. Eelkõige just piirkondliku esindatuse kaudu KOV teenuste kodanikele lähemale toomisel ja toimimisel, mis tagab operatiivsuse ja vähendab bürokraatiat erinevate küsimuste-probleemide lahendamisel. Operatiivse tegutsemise tagab ka osavalla juhtimise sõltumatus suurest vallast ja osavalla eelarve. Vajadusel saame oma kompetentsi puudujäägi tagada suure valla omaga – näiteks keskkonnaalaste küsimuste valdkonnas. Samas toimib minu arvates edukalt ka osavaldade ülene koostöö eelkõige erinevate ressursside planeerimisel ja kasutamisel. Piltlikult öeldes ei leiuta 2 erinevat inimest erinevates kohtades samasugust jalgratast vaid sellega saab väga hästi hakkama 1 inimene. Teine saab oma energiat ja aega samal ajal kasutada teiste vajalike teemade lahendamiseks.
Ülesannetest tooksin välja kommunaal-, ehitus- ja maa- ning sotsiaalküsimused. Tunnetan, et kõige sagedamini tuleb lahendada erinevaid kommunaalteenustega seotud küsimusi: teed-tänavad, heakord, tänavavalgustus, haljastus. Kärdla eelis on see, et meil on tugevad ja hästi hakkama saavad hallatavad asutused: lasteaed, kool, raamatukogu jt. Seetõttu saab tõhusamalt tegeleda muude küsimustega, mida Kärdlas ei ole vähe. Õnneks on suure valla loomisega osavallavanemal vähem esindusfunktsiooni, mis võtaks palju aega, selle valdkonna katab ära vallavanem.
Emmaste osavallavanem HERGO TASUJA: Minu hinnangul on osavaldade süsteem ennast õigustanud. Seega jah, osavaldasid on vaja Hiiumaal. See süsteem on väga hästi aidanud hoida tasakaalu piirkondade ja Hiiumaa kui terviku vahel. Vallakodanik saab oma asjad, olgu siis näiteks maa- või sotsiaalküsimused kodu lähedal korda ajada. Teistpidi on tegemist maatriksjuhtimisega ehk lisaks piirkondlikule juhtimisele on ka valdkondlik osakondade süsteem, mis tagab spetsialistide tõhusa koostöö ülesaareliselt. Ja kindlasti on osavaldade kaudu piirkondlikud teemad enam ka vallavalitsuse laual. Ehk vald on oluliselt suurem, kui olid senised vallad, ent inimesekesksus on säilinud ja oleme saanud sammu spetsialiseerumise osas edasi astuda.
Ülesannetest esmalt infovahetus – see puudutab nii vallavalitsust asutusena, allasutusi, kogukonda ja selle liikmeid kui ka külaseltse ja äriühinguid jne. Piirkondlike protsesside ja muudatuste algatamine ning eestvedamine. Osavalla allasutustele ning piirkonna organisatsioonidele soodsa tegutsemiskeskkonna ja -õhkkonna loomine.
Käina osavallavanema OMAR JÕPISELJA kommentaar lehe trükkimineku ajaks toimetuseni ei jõudnud.
