Õppima ajendas soov lapselapsele muljet avaldada

Hiiu valla raamatukogu töötaja Pilleriin Altermann õpetas Kärdla päevakeskuses kümnekonnale eakale, kuidas kasutada e-lugerit ja tahvel­arvutit.
Põhjusi, miks niisuguseid asju õppida, oli erinevaid. Koit Randus näiteks ütles, et kasutab ise lauaarvutit, aga tahvlioskustega tahab oma lapselapsele muljet avaldada.
“Mõtlesin, et saan natuke targemaks,” põhjendas Tiit Rätsep, miks tema koolitusele tuli. Olemas on tal nii laua- kui tahvelarvuti, aga kasutab rohkem lauaarvutit ehkki tahvelarvuti on tal olemas juba terve aasta. “Selleks, et ma julgeks teda rohkem näppida, ma koolitusele tulingi,” lisas ta.
Pärast koolitust julges ta tahvelarvutit juba soovitada, ka eakamatele inimestele: “Päris lihtne riistapuu – kui ikka julged teda puutuda, siis on päris lihtne.”
E-luger seevastu oli Rätsepa jaoks täiesti uus asi.
“Mulle lapsed tõid selle juba suvel, aga ma polnud temaga üldse tutvunud, tulin nüüd siia, et proovida,” rääkis Malle Reidla. “Nii kui kuulsin, et on koolitus, kohe tulin kohale.”
Tahvelarvuti oli ta juba lahti saanud, aga eestikeelseks seada veel mitte. Nii ootas ta õpetaja Pilleriin Altermanni, et abi küsida. “Kui eesti keele ette saab, siis on juba lihtsam.”
Paraku sel tahvelarvutil seadete all eesti keelt polnudki ja tuli natuke rohkem vaeva näha ja internetist abi otsida.
Lugerit saab laenutada
Urve Merendi ütles, et tuli koolitusele, kuna huvitav on midagi uut teada saada. Varasemaid kokkupuuteid tahvel­arvutiga on tal olnud minimaalselt, e-lugeriga üldse mitte. Nüüd, kui koolitus läbitud, võiks jõuluvana tahvel­arvuti talle isegi kingituseks tuua.
Seni ongi tema igapäeva­arvuti Kärdla päevakeskuses, kus ta oma arvutiasju ajamas käib.
Hiiu valla raamatukogul on neli e-lugerit Kärdlas ja üks Kõrgessaares. Neid laenutatakse nagu tavalisi teavikuid, tavaliselt kolmeks nädalaks. Raamatukogu juhataja Annely Veevo nimetas e-lugeri plussiks kergust. “E-lugerites on palju Eesti kirjandusklassikat ja paberil raamatutena on need üsna mahukad ja rasked, e-luger seevastu on kerge ja mugav käes hoida,” selgitas Veevo.
Ka on e-lugeriga ülimugav raamatuid näiteks reisile kaasa võtta. Veel üks hea asi – e-lugeris saab kirja suurendada just lugeja silmale sobivaks. “Ja e-lugeri taust on erinevalt tahvelarvutist silmasõbralik,” lisas Veevo.
Eakate päevakeskuses korraldatud koolitus oli esimene omasugune ja koolitused jätkuvad. Järgmisi minnakse tegema just sinna, kuhu neid kutsutakse. “Plaanime teha kas grupikoolitusi väljaspool, aga ka raamatukogus – kel huvi, võib tulla ise ja saame talle teha koolituse, kuidas kasutada e-lugerit ja tahvel­arvutit, aga õpetame ka, kuidas kasutada IDkaarti ja teha toiminguid e-riigis,” loetles ta. Muuseas, raamatukokku on isegi tuldud küsima abi, et arved saaks makstud ja soovi korral juhendatakse ka nii­sugustes igapäevatoimin­gutes. “Julgustaksin raamatukogusse tulema – me ei saada kedagi ära ja kui me aidata ei oska, siis küsime mujalt,” selgitas raamatukogu juhataja.
“Kõike, mis puudutab internetti ja arvutit, nimetame me e-raamatukoguks, nii et lisaks avalikus kasutuses arvutile, õpetavad meie raamatukoguhoidjad alati, kui keegi arvutis millegagi hätta jääb,” kinnitas Annely Veevo.