Eelmisel nädalal oli koolides sügisvaheaeg, kuid üliõpilased pidid sellest olenemata loengutes käima ja usinalt õppima. Esmaspäeval käis eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiiu Heldema Tartus vaatamas, kuidas tema endistel õpilastel läheb.
Esmaspäeval, 24. oktoobril kogunesid Tiiu Heldema kutsel Ülikooli kohvikusse Tartus õppivad endised Kärdla ühisgümnaasiumi õpilased. Õpetaja võttis oma endised õpilased vastu naeratuse, soojade kallistuste ja tordiga.
Põnevad kogemused
Alustuseks palus Heldema noortel rääkida, millega nad tegelevad ja kas nad on oma valikuga rahul. Seltskonnas oli nii esmakursuslasi kui ka üks, kes juba õpingud lõpetanud – seega olid muljed erinevad ja üksteise kohta saadi teada palju huvitavat.
Sügisel ülikooliteed alustanud tudengid ei osanud veel kindlalt öelda, kas valisid õige eriala, sest esimesel semestril on palju sissejuhatavaid aineid. Siiski oli mõnel juba peast läbi käinud mõte eriala vahetada. Vanemad üliõpilased jagasid nendega oma kogemusi ja olid valmis edaspidi vajadusel toeks olema. Arstiteadusi õppiv Liis tõdes, et kõige rohkem loeb inimese enda soov õppida ja pingutada.
Oma põnevatest suvepraktikumidest rääkis ökoloogiat ja elustiku kaitset õppiv Riin, kes veetis eelmisel suvel lausa 25 päeva Laelatu bioloogiajaamas. Näiteks käis ta selgroogsete zooloogia praktikumi raames kõrekasvanduses konni vaatamas ja sõitis mööda jõge sooviga kopraid näha, kuid kahjuks see tal siiski ei õnnestunud.
Õilsad plaanid
Suurem osa üliõpilastest soovib pärast õpinguid Hiiumaale tagasi tulla ning loodab saarel erialast tööd leida. Noorte endine õpetaja vaid ahhetas ja oli vaimustuses, kui kuulis noorte õilsatest plaanidest.
Kaheteistkümnest noorest lausa kaks avaldas soovi pärast õpinguid tööle asuda õpetajana, mis rõõmustas väga Heldemad, kes loodab, et temagi on sellel ajal veel koolis ning saab oma endiste õpilastega koostööd teha.
Kolmest meditsiiniteadusi õppivast tudengist oli üks üsna kindel, et soovib kodusaarele naasta. Seega võib loota, et Hiiumaa haigla töötajate puuduse pärast tulevikus muretsema ei pea.
Ühiselamud endiselt popid
Õpetaja Heldemale oli jäänud mulje, et suurem osa tudengitest tänapäeval enam ühiselamutes ei ela, kuid selgus, et vaid veerand üliõpilastest on üksi või mitmekesi üürinud korteri. Kui Heldema ajal oli ühiselamus elamine kui ellujäämiskursus täis pidevat suhtlemist, siis praegused üliõpilased kinnitasid, et ühikaelu on rahulik ja hea, kuigi päris oma kodu oleks veel parem.
Kasu informaatikatunnist
Endised Kärdla kooli õpilased olid väga huvitatud, kuidas kulgeb elu saarel ja uues riigigümnaasiumis.
Juttu tuli ka riigieksamitest ning sellest, et lisaks tulemustele hakatakse hindama ka koolide panust õpilase edasijõudmisesse. Kuigi tõdeti, et idee on hea, leiti, et tegelikult tekitab see pigem segadust, kui et näitab õpilaste arengut. Seega mõisteti uus süsteem üksmeelselt hukka, sest põhikooli ja gümnaasiumi lõpus tehtavad eksamid on noorte arvates liiga erinevad.
Lisaks tõid üliõpilased välja, et ühisgümnaasiumi informaatikatundidest oli tõesti kasu, sest erinevalt paljudest kaastudengitest ja õppejõududest oskavad nad failidele korrektseid nimesid panna ja tulevad andmetöötlusega probleemideta toime.