repro Nii alustasin ma luuletust Maile ühe tema kas nulli või viiega lõppeva sünnipäeva puhul. Ja tõesti-tõesti: Luidjal ta vaimus elab, igal võimalikul puhul ja iga ilmaga uitab ta sel üksildasel rannal, pea mõtteid, hing kujutelmi täis. Ja nii igal vähegi vabamal ajal, ka üksikutel paari-kolmepäevastel pausidel lavastustöö vahel. Kuigi korter on Tallinnas ja töö ilmapidi laiali. Ta on lavastanud USAs, Ungaris, Soomes, Saksamaal, Venemaal, Ukrainas ja mujal.
“Mulle meeldib, kuidas hiidlased tunnetavad aja rahulikku rütmikat: aeg voolab iseenesest ja sina ei pea rabelema. Linnast tulnuna hakkad paari nädala pärast tajuma, et rutata võib ka ruttamata,” ütleb ta ise.
“Mõtlemine, kuvandite ja tantsujooniste loomine tuleb mul kõige paremini välja Hiiumaa vaikuses, kus ma olen seda teinud juba pea nelikümmend aastat,” lisab ta pärast natukest arvutamist.
*
Ja nii ongi Mai meie Mai, – inimene meie keskel, meie seas –, kes märtsikuu viimasel päeval sai 75. Kuigi ta sünninimi on hoopis Ester, aga seda teavad peale tema ja ta lähedaste vist vaid pankurid ja ametlikud dokumendid. Võib-olla tuleb see välja ka äsjavalminud filmis “Ballettmeister”, mis esilinastub ka meil Kärdlas juba sel reedel, 2. mail. Eks saab näha.
*
Režissöör Ruti Murusalule on see kolmas täispikk tõsi-elufilm tantsust. Esimene oli Kai Leetest, teine Kaie Kõrbist ja nüüd siis kolmas – meie Maist, täisnimega Mai-Ester Murdmaast.
Filmi tehti üle kahe aasta. Kaamera saatis Maid Luidjalt Joškar-Olani, tööl, kodus, puhkehetkel.
“Murdmaa looming ja eraelu on lahutamatu tervik. Üks ballettmeister, kaks erinevat ühiskonnakorda. Üks looming – sakraalne, müstiline, erootiline, esteetiline – kuid palju keerukaid aspekte teose viimiseks publikuni. Murdmaa loomingulist tegevust on tunnustatud 2001. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi ja 2011. aastal riikliku elutöö-preemiaga,” saame teada pressiteatest. Ei enamat. Enamat näeme juba kinos.
Mai ise ütleb oma töö kohta: “Ideaal on kõrgemal kui mina. Täiust pole võimalik saavutada.”
“Ometi on ta filmis “Ballettmeister” täiuslikuks tantsu olemuse lahkajaks, valgustades rahvusvahelise balleti lavataguseid ja avades koreograafi elustiili privaatseid nüansse,” lisab pressiteade.
Esialgu pidi Mai ise ka filmiga kaasa tulema, et hiidlastega – s.o siis meiega – kohtuda, hotellgi oli broneeritud, aga elu tegi siin oma korrektiivid. Kahju muidugi. Sest ta päritolu, õde Kai ja mitte vähem kuulsad vennad, arhitektist vend Allan ja okeanograafist vend Ivar, muusikutest mehed ja pojad, perekonna lugu, kus segunevad vähemalt nelja rahva vered, vääriks teadasaamist üldse. Oleksime saanud ju küsida, aga saatus tahtis teisiti. Aga ehk ta ikkagi kirjutab elulooraamatu, sest tema elus ja isikus on palju rohkem m a a i l m a k u l
t u u r i kui nii mõneski seni-ilmunus…
Viimases Sirbis arvustas Linnar Priimägi Mai-filmi pärast esilinastust, kus ütles, et Mai on “raudpuust tütarlaps, naine ja moor” ning lõpetas sõnadega: “Mulle edastas see portreefilm võib-olla tähtsaima sõnumi: me võime olla õnnelikud, et tohime elada Mai Murdmaaga ühel ajal.”
Omalt poolt lisaksin meie kohta käivalt: “…ja ühel saarel”.
Seekordsel reedesel filmiõhtul saab aga näha kogunisti kolme filmi: “Koguja” (Jüri Venest) algab kell 17.20, “Ballettmeister” (meie Maist; 63 minutit) algab kell 18.40 ja mängufilm “Philomena” algab kell 20.
Saame kinos kokku!
AVE ALAVAINU
