Emmaste põhikool viis aprillikuu viimased koolipäevad läbi Tartumaal, olles terve kooliga, 84 õpilast, õpetajad ja kaasa kutsutud lapsevanemad – kokku saja inimesega kahepäevasel õppereisil.
27. aprilli hommikul oli parvlaev Tiiu täidetud rõõmsa jutuvada ja elevusega. Korraga sattusid reisi alustama üks lasteaiarühm, riigigümnaasiumi noored ja terve põhikool. Neist viimane, Emmaste põhikooli pere suundus heade mõtete linna poole.
Õppereisi eesmärgiks oli viia õpilased sellistesse loodusharidusega seotud kohtadesse, kuhu suurem osa õpilastest varem tõenäoliselt sattunud pole. Kahepäevaseks kujunes reis seetõttu, et Tartus ühe päevaga ära ei käi, juhul kui tahad ka õppeprogrammidest osa saada, selgitas kooli direktor Merje Kikas. Ja programm oli tihe. Kavasse mahtusid nii Jääaja keskus, Tartu loodusmuuseum kui ka AHHAA keskus. Lisaks igal klassil vabalt valitud õhtune tegevus.
Meeleolukaks kujunes juba esimene peatus – Rapla laululava, mille kõrval peatus kaks suurt bussi, et sadakond inimest saaks piknikku pidada.
Tartumaal oli esimeseks peatuseks Jääaja keskus Äksis. Positiivse üllatuse pakkusid giidid, kelle kodutöö oli filigraanselt tehtud. Nii teadsid nad rääkida nii Hiiumaast üldiselt kui tuua näiteid Emmaste kohta ja siduda seda õppeprogrammiga. 7. klassi õpilane Riste Sofie Käär ütles, et enim jäid meelde virmaliste tuba ja toru, mille näitel sai igaüks järele proovida, kuidas toimub veekogudes settimisprotsess.
Nii mõnigi meist üllatus Vooremaa maastikust, kui buss justkui lõbustuspargis üles-alla liikus. Hiiumaa tasasuse kohta andis kinnitust ka Tartu, kus linnaga tutvudes tublid tõusumeetrid võtta õnnestus.
Kuigi sooviti ööbida üheskoos, seadis reisisellide arv piirangud ja kolmas kooliaste ööbis eraldi hotellis. Kooli huvijuht Maile Toomsoo tõi välja, et tema jaoks ainus üllatus reisil ööbimisega seostubki. “Nooremad õpilased majutusid mitmes majaosas ja hoone ise oli väga sopiline,” selgitas Toomsoo. Lahenduseks kleebiti toaustele sildid laste nimedega.
Reede hommikul saime kokku Tartu loodusmuuseumi juures, kus meid ootasid õppetoad. “Loodusmuuseumi programm selgitas koolis õpitud teemasid ja väga palju põnevaid loomatopiseid oli ka,” võttis kogemuse kokku Riste Sofie Käär.
“Programm oli äärmiselt huvitav ja muuseumitöötajad, kes seda läbi viisid, abivalmid,” lisas 9. klassi õpilane Kadleen Leenurm, kes soovinuks, et majaga iseseisvalt tutvumiseks jäänuks rohkem aega.
Peale lõunasööki ootas ees päeva põnevaim osa, AHHAA keskus. “Aega jäi väheks. Seal oli nii palju huvitavaid asju, mida teha, aga kõigesse ei jõudnud süveneda, et miks ja kuidas see just nii toimib, rääkimata kõige järgiproovimisest,” ütles Riste Sofie.
Pealelõunal asuti koduteele ja peatuspaigaks valiti tuttav Rapla, et seal taaskord keha kinnitada ja veidi liigutada. Ettenägelikud õpilased olid selleks jalgpallid kaasa võtnud.
Õppereis sai teoks tänu keskonnainvesteeringute keskuse projektile “Keskkonnateadlikkuse edendamine Emmaste põhikoolis”, mille kirjutas kooli loodusainete õpetaja Diana Leenurm.
Varasemate projektide raames on Emmaste kooli õpilased käinud näiteks Palade loodushariduskeskuses ning saanud osa erinevatest riigimetsa majandamise keskuse ja keskkonnaameti õppeprogrammidest.
“Mõtlesime, et oleks tore viia lapsed kuhugi kodust kaugemale, näha Eestimaad, tutvuda teiste loodusharidust pakkuvate asutustega ja nende õppeprogrammidega,” selgitas Leenurm, et idee tekkis praeguse koolijuhi Merje Kikase ja eelmise koolijuhi Ruti Nõmmega aru pidades.
Reisi juures peeti oluliseks, et sellest saaks osa terve kool ja ükski õpilane ei jääks majanduslikel põhjustel tulemata. Nii jäi osalejate kanda vaid ööbimis- ja osaliselt toitlustuskulud. Abikäe ulatas valla ettevõte AS DALE, aidates projekti omaosalust katta. Eks ole perede võimalused erinevad, lisaks on mõnel perel korraga neli last haridust omandamas.
“Kaks pikka päeva üheskoos näitasid nii mõndagi õpilast hoopis uues valguses,” ütles Kikas. “Ei toimu ju õppimine ainult klassiruumis, on asju, mida ei saagi kodus ja koolis õppida. Näiteks see, kuidas käituda muuseumis, hotellis ja kuidas süüa rootsi lauas.”
Direktorit rõõmustas, et mõned meie kooli õpilased suutsid üllatada muuseumitöötajaid oma mitmekülgsete loodusalaste teadmistega.
Õnnestunud reisi eest soovis koolijuht omalt poolt tänada sõidukulude toetajaid, aga ka sõbralikke ja kannatlikke bussijuhte ning lapsevanemaid, kes sõidu turvalisemaks ja mitmekülgsemaks muutsid.
Hergo Tasuja