JUHTKIRI | Hiidlaste headus

Vähem kui 24 tundi hiljem oli ta väga tänulik. Raha ei olnud küll veel koos, aga inimeste toetus oli ütlemata suur. Ta ütles, et kui ta näeb, kuidas pea iga teise kontole laekuva summa taga on hiidlase nimi, tekitab see temas tunde, kuidas ta on väga hoitud. 

Ragne rääkis, et avalikult raha küsima ei tulnud ta esimese hooga, vaid pigem viimases mures. Ta palus varem abi erinevatelt fondidelt, kuid toetust ei leidnud. Põhjus lihtne ja mõistetav: Ragne haigus on nii haruldane, et ühelgi fondil polnud kindlust, mis saab tulevikus. Lootus oli, et Tervisekassa võtab Givlaari nimelise päästva ravimi 100% enda rahastada, kuid ametlik kinnitus puudus. Ehku peale osa raha anda ei tahtnud keegi. Nüüd on aga asi kindel, sest Tervisekassa kinnitusel Hiiu Lehele saab Ragnet aitav ravim uuest aastast toetuse. Nüüd ongi vaja vaid koera sabast üle saada ja aidata särasilmsel koorijuhil vastu pidada veidi enam kui kuu, et oma aigus lõplikult seljatada. 

Igasugune abi küsimine on tänapäeval juba nii tihe, et kindlasti on see paljude jaoks juba vastumeelne. Seegi arusaadav, sest kui ikka endal ka pole, mida sa siis veel ära annad. Tasuks aga mõelda selle peale, et palju väikseid summasid annavad kokku suurema. Kellel on rohkem, saab ka rohkem anda. Võib-olla oleme me ise ühel päeval seisus, kus vajame abi ja loodame kaasteeliste mõistmisele ja lahkusele. 

Aitamise juures ei aidata ju kunagi vaid inimest ennast, vaid alati on pilt laiem. Ragne puhul ei saa kindlasti mööda vaadata tema ametist. Koorijuhi amet on Eestis üsna vastuoluline. Koorilaulu peetakse vaat et rahvuslikuks uhkuseks ja aardeks, aga sõnadel tegusid taga ei ole. Seda enam on väga eriline, et Hiiumaalt pärit koorijuht on võtnud enda südameasjaks käia kodusaarel koore juhatamas. Selliseid asju ei tehta vaid palga pärast vaid missioonist. 

Aidates Ragnet, aitame ka seda, et Käina koorilauljate hääl saaks järgmisel suvel laulukaare all heliseda. Kõikide aitajate auks.