Teist aastat ei saa Hiiumaal enam vähki püüda – põhjuseks 2017. ja 2018. aasta põuased suved, mis vähipopulatsioone kahandasid. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko rääkis, et Hiiumaa jõevähivarusid hinnati eelmisel aastal riikliku seire raames. Luguse jõel aga toimub jõevähiseire igaaastaselt alates 1998. aastast ehk juba 20 aastat järjest.
Eelmise aasta seirearuandes on kirjas, et 2017. aasta põuasel suvel kannatasid veepuuduse all enim Hiiumaa vähijõed. Kokku on Hiiumaal kuus veekogu, kus jõevähki esineb, neist vaid ühes oli mullu vähi arvukus kõrge, ühes keskmine ja kahes madal. Viimastel andmetel esineb jõevähki Eestis rohkem kui 300 veekogus. Võrreldes lühiminevikuga on jõevähiveekogude arv aasta-aastalt kasvanud. Suuresti on see tingitud uute jõevähi leiukohtade avastamisest.
Keskkonnaamet tegeleb ka jõevähivarude taastamisega. Nii asustati mullu 3000 jõevähki kuude veekogusse, asustusmaterjal aga püüti väga vähirikkast Pangodi järvest.
Jõevähi varusid hinnatakse kindla metoodikaga tehes katse-
püüke. Uuringuid jõevähivarude kasutamiseks ja kaitseks tellib keskkonnaamet. Uuringu aruandes tõdetakse, et vähi harrastuspüügi populaarsus on jätkuvalt kasvamas. Nii püüti eelmisel hooajal ametlikult Eesti veekogudest välja 32 000 mõõdulist vähki. Kehtivatest nõuetest kinnipidamisel ning vähihaiguste levitamise vältimisel harrastuspüük vähipopulatsioonide seisundit ei ohusta, on samas kirjas.
