30. juunil oli Hiiumaa haiglas viimane vastuvõtt neuroloog Toomas Toomsool (43), kes hiidlaste ihuhädasid ravinud 20 aastat. Oma patsiendid jätab ta hea kolleegi hoolde, kuid sideme saarega säilitab.
Toomase abikaasa Tanja Toomsoo on samuti arst, endokrinoloog ja Tallinnast pärit, Toomas ise on Otepäält. “Aga mul ei ole üldse Otepääga niisugust hingelist sidet nagu on Hiiumaaga. Paljud tunnevad suurt rõõmu järvedest kaunite kuppelmaastike vahel, aga mina tunnen, et olen seal nagu kokkusurutud ja mul pole õhku. Hiiumaal aga on toredat avarust,” räägib arst, kellele teeb suurt rõõmu, et Kärdla sadam, mille projekteerimisest ta kuulis juba paarkümmend aastat tagasi, on nüüd valmis.
Toomas rääkis, et ka poja esimene välisreis sai tehtud kahekuusena Hiiumaale ning suviti käib ta meelsasti Tiiu Masingu tennisetrennis. Tulevikus on plaanis ratsutamishuviline noormees suviti ka Linnumäele ratsutama viia. “Karlile meeldib Hiiumaal väga ning minule ja abikaasale ka ehkki kui ta Tallinnast tulema hakkab siis ütleb, et on kauge. Aga kui ta juba siin on, siis tunneb end siin tõeliselt hästi,” räägib Toomas. Ta lisab, et Tanja Hiiumaa kogemus on sama pikk kui nende abielu – kümme aastat.
Hiidlase kodu on puhas ja ilus
“Mulle oli tähtis, et ühtepidi olin siin juba nagu kohalik ja tundsin seda kogukonda, teistpidi olin ikkagi nagu linnaarst,” rääkis doktor ja tunnistas, et hiidlased on algul väga umbusklikud. “Väga raskesti võtavad omaks ja avanemine tuleb siis, kui hiidlane taipab, et sa teed õiget asja ja ei taha talle halba. Sa pead ennast tõestama ja siis võtab hiidlane sind väga hästi omaks, aga kui tuled oma korda looma või näiteks haiglat omastama, siis mitte.”
Tema soovitus uuele tulijale kõlab nii: Tule tööta, näe natuke vaeva, saa sõbraks ja siis hakkavad inimesed sind usaldama.
Kiirabiarstina nägi doktor Toomsoo Hiiumaal paljusid kohti, kuhu turistid ja kohalikudki eriti ei sattu. Hiidlasi iseloomustab tema arvates see, et kõik on hästi puhas, näiteks Kärdla linn ja ka kõik hiidlaste kodud on hästi puhtad ja ilusad.
Doktor ütles, et talle meeldib väga ka hiiu keel. Sellega seoses meenutas ta üht seika kui noore arstina oli Kärdlasse koduvisiidile kutsutud ja perenaine ütles ühele pereliikmele: “Too pitsu siia!” “Ma olin ropsti haigevoodi peal püsti, sest ma meeletult kartsin koeri. Olin ühelt külakoeralt väiksena hammustada saanud ja Lõuna-Eestis tähendab pitsu pisikest koera, aga hiiu keeles hoopis pinki,” räägib doktor ja naerab mõnuga.
Parim hiiu nali, mida ta siia tulles kuulis ning mis talle siiani meeldib, on see, kui hiidlase käest küsida: “Kuhu see tee viib?”, vastab ta sulle “Ei see tee vii kuhugi, ikka ise tuleb minna.” Toomsoo pugistab seejuures südamest naerda.
Haigla – suurepärane praktikakoht
Doktor tuli esimest korda saarele 1994. aastal kui õppis ülikooli neljandal kursusel. “Valisin selle koha sihilikult, et mitte töötada suures haiglas ja teha praktikat väikses haiglas,” selgitab ta ning lisab, et vaatab neile 20 aastale tagasi suure tänutundega. “Õppisin esimese aasta paari kuuga väga palju niisuguseid asju, mida ma poleks eales Tallinna ega Tartu suurtes haiglates näinud,” kinnitab ta. “Mind paneb isegi imestama, et Hiiumaa haigla ei ole niiväga noorte arstide huviobjekt kasvõi praktika mõttes. Praktikakohana on see haigla väga hea – saad teha üldmeditsiini asju, millega tulevikus kui spetsialiseerud võibolla kunagi enam tegelema ei hakka.”
Nüüd tahab doktor Toomsoo oma järgneva elu pühendada teaduskarjäärile ja ees seisab doktorantuuri lõpetamine. See aga on niivõrd mahukas, et igapäevase töö kõrvalt on seda väga raske teha. Ka aeg sunnib peale ja nii on ta võtnud eesmärgiks keskenduda ühele-kahele asjale ja lõpetada muud tegevused.
Augustis ta puhkab, kuid septembris-oktoobris on Saksamaal, kus resideerivad tema doktoritööd juhendavad arstid. “Töö pärast ma sinna ei läheks, nii nagu paljud noored arstid lõpetavad ülikooli ja lähevad raha teenima. Minu jaoks on Saksamaale minek eelkõige enesetäiendamise koht, paljude võimaluste koht,” selgitas doktor Toomsoo.
Oma doktoritöös uurib Toomsoo Parkinsoni tõvega seonduvat ja tal on väga suur uuringugrupp – 500 inimest. Nende läbivaatamine kahel perioodil kahe ja kolme aasta tagant, töö kokku kirjutamine ja andmete analüüsimine on väga suur töö. Nüüd ongi kätte jõudnud töö kokku kirjutamise etapp, mis nõuab väga suurt pühendumist.
Toomsoo: Side saarega jääb
Hiidlased jätab doktor Toomsoo oma väga hea kolleegi hoolde, kelle nime saab ta öelda alles siis, kui leping on ametlikult sõlmitud. Augustis, kui ta ise on puhkusel ja kolm nädalat Hiiumaal, tuleb uus neuroloog siia tutvumisringile. “Tutvustan talle, kuidas see süsteem siin on. Tunnen ju kõiki kohalikke inimesi ja mulle on nende aastatega siin kõik väga omaseks saanud,” rääkis Toomsoo.
Kel soovi, võib tulla ka tema vastuvõtule Tallinna, sest töö Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhatajana jätkub, vastuvõtud pealinnas samuti.
Samas on Toomsoode perel Kärdlas juba kümme aastat suveelamine. “Nii, et jään Hiiumaaga jätkuvalt tihedalt seotuks – see side ei kao kuhugi,” kinnitab ta.
