Naiskandidaate on eelseisvatel riigikogu valimistel jälle oluliselt vähem kui mehi nii üleriigilistes nimekirjades kui 5 valimisringkonnas ehk Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal.
5 valimisringkonnas saab valida üheksa erakonna pakutud 70 kandidaadi ja ühe üksikkandidaadi vahel. Enam kui kaks kolmandikku Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal kandideerijatest on mehed ja vähem kui kolmandik naised. Numbrid vastavalt 49 mees- ja 22 naiskandidaati, osakaal 69 protsenti ja 31 protsenti.
Tasakaalus, neli meest ja neli naist, on Erakonna Eestimaa Rohelised nimekiri. Ühelegi naisele ei ole kandideerimisvõimalust 5. ringkonnas andnud Erakond Isamaa. Suhe kolm naist ja viis meest on Eesti Vabaerakonna, Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas. Eesti Keskerakonna ja Erakonna Eesti 200 nimekirjas on kaks naist ja kuus meest. Elurikkuse Erakonna nimekiri koosneb kuuest kandidaadist, kellest kaks on naised ja neli mehed.
Kümne riigikogusse kandideeriva hiidlase seas on kuus meest ja neli naist.
Sama muster üle riigi
Samasugune muster kordub ka üleriigilistes valimisnimekirjades – kõige rohkem naisi, ligi 45 protsenti on Erakond Eestimaa Rohelised kandidaatide seas, kõige vähem, ligi 20 protsenti Erakond Isamaa nimekirjas.
Roheliste nimekirja 125 kandidaadist on 56 naised, seega on naiste osakaal nimekirjas 44,8 protsenti. Eesti 200 nimekirjas kandideerib riigikokku 51 naist, kes moodustavad nimekirjast 40,8 protsenti. Kolmandal kohal on 39,7 protsendiga Elurikkuse Erakond, mille 73liikmelises nimekirjas on naisi 29.
Neljandal kohal on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mille nimekirjas kandideerib 46 naist, naiste osakaal
36 protsenti. Reformierakonna nimekirjas kandideerib riigikokku 38 naist, moodustades 30,4 protsenti kandideerijaist.
Keskerakonna nimekirjast leiab 35 naiskandidaati ja naiste osakaal on 28 protsenti. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaatide nimekirjas on naisi 26 ehk 20,8 protsenti ja Isamaa nimekirjas 24 ehk vaid
19,2 protsenti.
Alates seitsmendast riigikogust, mis valiti 1992. aastal, on naiste osakaal riigikogus tasapisi kasvanud. Riigikogu seitsmendas koosseisus oli naisi 13 protsenti, riigikogu kaheksandas koosseisus vaid 11 protsenti. Riigikogu
11. koosseisus, mis valiti 2007. aastal, oli naisi 25 protsenti riigikogu liikmetest, vahepealses riigikogus langes 23 protsendile ja on olnud seni suurim, 29 protsenti lõpetavas riigikogus.
Selle näitajaga jääb Eesti kaugele maha põhjamaadest, kus naiste osakaal eelmise aasta novembri seisuga rahvusparlamentides on keskmiselt 42,3 protsenti. Andmeid koondanud rahvusvahelise ühenduse IPU (Inter-Parliamentary Union) teatel on Ameerikas nii parlamendi alam- kui ülemkojas naisi u 30 protsenti, Aafrika riikide parlamentides keskmiselt 24 protsenti, Aasias 20 protsenti, Araabia riikides 19 protsenti ja Vaikse ookeani regiooni riikides ligi 16 protsenti.
