Tere hiidlased ja Hiiumaa sõbrad ka
riimis mõtetega teid soojalt tervitan.
Veerand sajandit tunnen üht saart
ta minu eluväärtusi on kujundand.
Soome lahes on tilluke Mohni saar
mis ametlikult on Viinistu küla maa.
Eesti kolmekümne seitsmes saar
1600 korda väiksem kui Hiiumaa.
Kui Hiiumaal hakati harima maad
siis hakkas Mohni merest kerkima
kahe rändkividest kuhjatud peana
külgedelt piiratud sügava merega.
Hoovused siin kividele liiva kandsid
taimestiku tekke võimaluse andsid.
Kadakad, männid, tammed, pärnad
on Mohni saare ajastute märksõnad.
Tammelaid Ekholm esmamainimine,
Mohni viitab munkadega seotusele,
Ecke ja Ugõlnõi nurga tagususele
tormivarjuks hea mere sügavusele.
Hiiumaa kõrval noor ja väikene saar,
kuid ometi on neil mõndagi ühist ka.
Mõlemad on meremeestele tähtis ala
neile ehitatud tuletornide linnakutega:
Kõpus, Mohnil, Ristnas ning Tahkunas
iidsed meremärgid tänagi on helkimas.
Mohni ümber on valdavalt sügav meri
Hiiumaa randa kaitseb vee-alune kari.
Vanasti Mohni oli Kolga mõisniku maa,
kuhu ta mõisa kulul rajas renditalu ka
ja määras talusse peremehe ustava,
kes piirituse vedajaid pidi kontrollima.
Soome toll hakkas ärimehi kiusama ja
tulivee vedajad avastasid Näkimadala.
Nüüd Hiiumaa kaudu jätkus kaubavedu
ja piirituse meistreid saatis äriline edu.
Miks jooniskaartidel oli Mohni suurem,
sest mungad olid tõrvameistrid suured.
Veel üks eriline seos on nendel saartel
kirjanduse ja filmikunsti ajaloo aarded.
Kui hakati filmi tegema Reigi õpetajast
oli stseeni jaoks kalmistu mulaaži vaja.
Kämblasuurustest kividest väli Mohnil
oli tegijate arvates selleks väga sobiv.
Kuna Mohni saar oli tollal asustamata
siis kalmistu mulaaž jäeti likvideerimata.
Ligi pool sajandit püsis ajaloo tähisena
Reigi õpetaja kalmistu mulaaž ehedana.
Siis üks ajakirjanik pani lehte neist foto
ja hauarüüstajad tulid tegutsema ruttu.
On vaid kalmistu teeks rajatud jalgrada,
enamik külastajaid ei märkagi seda.
Ja üks puu, milleta kumbki saar ei saa,
see on randadele iseloomulik kadakas,
kellega kaasas käivad oma kooslused
ja mereveega kaasnevad iseärasused.
Mohni kadakates näha võid kaitsja rolli,
nad toetavad kurekatla hiigelsuuri kelli,
ümber pihlakate loovad kadakatünne
matkajais tekitavad vihtlemise tunde.
Saarel on tuletorni vahtide kalmistu
ja poole-tuhande aastane pärnapuu,
kelle õõnsustes on nahkhiirte kodud
ja okstel tiivulised peavad pulmapidu.
Mohnil võid märgata mõtlevaid taimi,
siin ei ole rebasest suuremaid loomi.
Viimasel ajal on ilmunud roomajad,
kadunud on harilikud kärnkonnad.
Päikesetõusud ja värvilised loojangud,
imelised looduse häältega hommikud.
Mõlemal saarel sakilised rannaääred
ja merre sirutuvad nenäd ning sääred.
Hiiumaad teatakse kui hiidlaste maad
Mohni kohta öeldakse müstiline saar,
kus Maa ja Taeva energiad kohtuvad
ning mõnikord ka tulnukad peatuvad.
Olen külastanud Mohnit ja Hiiumaad
tean, need saared ei ole võrreldavad.
Igal saarel on oma hing ja oma roll,
nagu seda on ka igal maisel olendil.
Väärtustagem seda erilist isikupära,
tundkem see looduses ja endas ära,
olgem märkavad, sõbralikud, hoolivad,
kõigele ümbritsevale head soovivad.
Maie Itse
Mohnil uitaja aastast 2000