481aastase tuletorni remont läks maksma ligi 97 000 eurot. Kõrgessaare vallavanem Jaanus Valk ütles, et lõviosa rahast on tulnud turistidelt ehk torni sissepääsupiletite müügist.
Nädalajagu tähtajast varemgi sai valmis Kõpu tuletorni välisfassaadi remont. Sel nädalal vabastavad Saaremaa firma EBC Ehitus AS töömehed kauni ehitise remondiaegsetest rohelistest looridest ja tellingutest, järgmisel korrastavad ümbruse ning neljapäevast saab, üle paljude aastate, näha tuletorni täies ilus.
“Loodame, et kõiki hiidlasi ja meie Hiiumaa külalisi rõõmustab teadmine, et Hiiumaa sümboliks olev Kõpu tuletorn on taas kaunis lumivalges kuues, ei lagune enam ja ootab külalisi torni otsa ronima, et nautida imelist vaadet meie saarele,” ütles Kõrgessaare abivallavanem Katrin Sarapuu, kes tegeleb kolme valla maadel asuva tuletorni, Kõpu, Ristna ja Tahkuna, arendamisega.
Kui tuletorni sisemust on vald remontinud varemgi, siis välisfassaadini jõuti alles eelmisel aastal. Nii oli torn viimastel aastatel, ilmastikumõjudest tingitult, juba üsna hall ja räämas.
Projektijuht Anti Arge sõnul on nende ettevõtte jaoks tegemist äärmiselt unikaalse ja keerulise objektiga eelkõige seepärast, et tuletorn on nii auväärses eas ehitis. Arge märkis, et isegi projekteerijad andsid ette kolm võimalikku lahendust ja kogu protsessil hoidis silma peal muinsuskaitseamet.
Töid teostas Saaremaa ehitusfirma EBC Ehitus AS. Katrin Sarapuu kinnitas, et vald jäi töömeestega väga rahule.
Saksamaa värv asendati saaremaisega
Siiski ei sujunud kõik lihtsalt ja ladusalt. Mullu augustis remonditi torni ülaosa, mis on säilinud algsel kujul, tänavu mais jätkusid tööd alaosas, mis 1990. aastal betoonsärki valati. Ülaosa lupjasid EBC Ehitus AS töömehed mullu nii kaua kui ilmastikutingimused võimaldasid. Kahjuks tuli osa lubivärvist talvel siiski maha.
Eile ütlesid tellingute mahavõtmisega ametis olnud ehitajad, et mitte keegi ei oska täpselt öelda miks osa tööd tühja läks ja uuesti teha tuli.
Üks põhjusi, võis olla, et Saksamaalt toodud lubja jaoks olid müürid liiga niisked – sellise tulemuse andis lubja tarninud firma esindajate mõõtmistulemus. Sakslased pakkusid ka uut, niiskuskindlamat lubjasorti, kuid Arge ütles, et teist katset nad sama firmaga ette võtta ei julgenud.
Hiiumaa muinsuskaitseinspektor Dan Lukas leidis, et juhtunu on ilmne näide sellest, kuidas allutakse suurfirmade survele ja kui nende toode kvaliteedile ei vasta, on süüdi kõik teised välja arvatud tarnija.
Nüüd võttis ehitaja kasutusele Saaremaal Kaarmas põletatud lubja ning lupjamistöö torni ülemises osas tehti uuesti.
Lukas selgitas, et Saaremaa lubi on Eestis kõige aktiivsem st sisaldab kõige rohkem liimainet ja nakkub kõige paremini. See tuleneb paekivikihist, mis on lubja tooraineks.
Lukas ütles, et tunneb suurfirmade survet kogu aeg, paraku on traditsioonilised lahendused sageli palju paremad. Praegu maksis päris kalli vea kinni ehitaja, kuid Lukase arvates oleks seda pidanud tegema projekteerija, kes värvivaliku välja pakkus.
“Loodame, et see värv püsib ikka päris pikka aega,” ütles Sarapuu.
Arge sõnul julges anda garantii, et uus värv maha ei kooru, siiski vaid Kaarma lubjatarnija. “Torni müürid on äärmiselt niisked. Loodame, et kui torn kord hingama hakkab, siis lubjakiht jääb ikkagi peale,” ütles Arge.
Eelmisest värvimisest 22 aastat
Viimati lubjati-värviti Kõpu tuletorni 1990. aastal kui tehti torni suurremont ning selle alaosa ja kontraforsid betoonsärki valati.
Nõukogude ajal värviti varem valge lubivärviga kaetud torn üle kollase õlivärviga ja suleti selle õhuavad. Õlivärv ei lasknud lubimördiga tehtud ehitisel n-ö hingata ning torni üks kontraforsse varises.
Kõrgessaare vald haldab veeteede ametile kuuluvaid tuletorne lepingu alusel. Vallal on kohustus tuletornide piletimüügist saadud raha kasutada nende heakorrastamiseks ja arendamiseks turismi eesmärgil.
