Hiiumaa puhkpillipäevade lõppakord kõlas laupäeva õhtul Sõru paadikuuris, kus paarsada puhkpillimängijat pani täismaja publiku hoogsalt tantsu lööma ja kaasa elama.
Esimestel kontsertidel Käinas ja Kärdlas astusid pealtvaatajate ette ühendorkestrid, Sõrul aga esines iga orkester ise ja tavapärase kavaga. “Kontsert oli üles ehitatud nii, et see oleks võimalikult vaheldusrikas,” selgitas puhkpillipäevade eestvedaja Toomas Paap.
Avaetteaste tegi noorteorkester, kuhu kuulusid nii Eesti kui Läti noored. Riina ja Valdo Rüütelmaa ning Kaspars Stankevicsi juhtimisel olid nad vaid ühe päeva koos harjutanud, samas esineti poolesajaliikmelisena juba ka Käinas ja Kärdlas. Järgnesid kogenud Kadrina pasunakoori muusikud ja noor Emmaste pasunapunt. Just viimase etteaste tõmbas publiku korralikult käima – tantsupõrand oli hetkega jalakeerutajatega täidetud ning tuttavatele paladele plaksutati-hüüti hoogsalt kaasa.
Kahetunnisena planeeritud tantsuõhtu venis publiku lisalugude ja orkestrite endi entusiasmi kooskõlas enam kui kolmetunniseks. “Võib-olla peab lõppkontserdile edaspidi konkreetsed ajalised piirid ette seadma,“ mõtiskles Paap. “Samas on raske hingega asja juures olevale muusikule vahele astuda ja esinemine ära lõpetada.”
Kaheksandad Hiiumaa rahvusvahelised puhkpillipäevad avati reedel Käinas rongkäigu ja avakontserdiga kiriku varemete ääres. Maavanem Riho Rahuoja tunnistas avamisel, et tema teadmised puhkpillidest pärinevad tütre koolireferaadist: “Tean, et puhkpillid jagunevad puupuhk- ja vaskpuhkpillideks.” Maavanem märkis tunnustades, et puhkpillipäevad lisavad üritusterohkesse Hiiumaa nädalalõppu kõrgetasemelise muusikalise poole.
Laupäeva hommikul mängisid orkestrid Hiiumaa keskustes äratusmänge. Näiteks Sigulda muusikakooli vilistlasorkester Andris Muižnieksi juhtimisel mängis Kärdlas pritsumaja kõrval üle poole tunni järjest.
Tõrvatilk meepotis
Koos Kärdla ratsupäevadel osalejatega kõnniti Kärdla kohvikutepäeva avarongkäigus. Järgnes kontsert, mis oli küll meeleolukas, kuid millest jäi osalejaile kibe mekk suhu. Nimelt avati kohvikutepäevad suurema rahva ees ära ja siis anti orkestritele võimalus mängida “õlleputka ja WC-de vahel,” nagu nad ise sõnasid.
“Kahjuks ei ole kohvikutepäevade korraldajad puhkpillimängijate kontserdist eriliselt vaimustunud,” nentis Paap, kes soovinuks, et ka nende etteaste oleks rahvale välja reklaamitud ja võimalusel soovinuks ta ka ise avamisel sõna võtta. Puhkpillipäevade eestvedaja märkis tunnustavalt, et seevastu Kärdla ratsupäevade korraldaja Jaanus Berkmanniga on neil väga hea klapp olnud.
Kuidas edasi?
Puhkpillipäevad tõid kokku 210 muusikut ja dirigenti. Rekordarv see siiski pole, sest kahe aasta eest oli osalejaid üle veerandsaja. Esimestel aastatel kuulusid korraldajate hulka Õie Laksberg ja Ruth Lille, viimased aastad on suurüritus olnud Toomas Paapi õlul.
Järgmise aasta osas on peakorraldajal juba mõtted peas ringi jalutamas. “Mõtteid on, kuidas edasi,“ kinnitas Paap. “Üks mõte on puhkpillipäevad isegi nelja–viiepäevase laagrina läbi viia, keskendudes just noortele,“ ütles Paap. Nimelt on nii Toomas Paap kui Mart Roots Kärdla muusikakoolist Eesti saarte noorte puhkpilliorkestri (ESNPO) dirigendid. Viimase koosseisu kuuluvad Saaremaa noored tahaks Paap järgmisel aastal kindlasti kaasata.
Mõte järgmine aasta fookus mujale suunata ja puhkpillipäevade korraldamist mõnes mõttes vaiksemalt võtta, on tingitud soovist kümnendad puhkpillipäevad taas grandioossemalt korraldada.
Selle eest, et puhkpillipäevad seni õnnestunud on, tänab Paap osalenud orkestreid ja dirigente, aga ka Emmaste vallajuhte, kes puhkpillipäevi korraldada aidanud. Suurima kummarduse teeb Toomas Paap aga Emmaste põhikooli koka Evelyn Paumehe ees: “Tema töö kohta saame vaid ülivõrdes sõnu lausuda ja ilma täiskõhuta ei suuda keegi pilli puhuda.”
HERGO TASUJA
