Oleg Samorodni kingitus Eestile

Hiiumaal elav kirjanik ja ajakirjanik Oleg Samorodni ilmutas raamatu Eesti ukrainlaste kogu­konna ajaloost ja nende panusest Eesti taasiseseisvumisse.
Raamat on kingitus Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks. “Ma loodan, et sellest raamatust saab veel üks väike telliskivi, aga võib-olla suur plokk rahvustevahelise usalduse ja vastastikuse mõistmise sildade ehitamisele Eestis,” põhjendas Samorodni saates “Aktuaalne Kaamera”, miks raamatu kirjutamise ette võttis.
Tallinnas toimunud raamatu­esitlusel ütles Ukraina suursaadik Eestis Mariana Betsa, et raamatu ilmumist on tarvis Ukraina maine parandamiseks kogu maailmas, sh Eestis.
120leheküljelise raamatu “See magus sõna vabadus. Ukraina kaasmaalaskond Eesti taasiseseisvumise aastail” saatesõna on kirjutanud president Arnold Rüütel. President rõhutab, et Eesti aladel on alati elanud põlisrahva kõrval ka vähemusrahvaid ja seni teadaolevalt ei ole esinenud tõsiseid konflikte, mis oleksid olnud ajendatud rahvusliku kuuluvuse pinnalt.
Pilk ajalukku
Raamatu autor annab ülevaate Ukraina kogukonna kujunemisest Eestis, tehes ka tagasivaate ajalukku. Selgub, et esimese ukrainlaste seltsi, Gromaada [Kaaskond] asutamine on tihedalt seotud Tartu, tollase Jurjevi ja Tartu ülikooliga. 19. sajandil õppis Tartu ülikoolis küllaltki palju ukrainlasi, kes moodustasid oma rahvusliku ühingu. Tsaari-Venemaal tegutses see salaseltsina ja ukrainlased isegi ei tohtinud end ukrainlasteks nimetada.
Ukraina kogukonna kujunemine Eestis sai alguse 1980. aastate lõpul, mil demokratiseerimine ja avalikustamine kutsus esile niinimetatud nõukogude rahvaste rahvusliku eneseteadvuse tõusu. See puudutas ka ukrainlasi, kes elasid väljaspool oma etnilist kodumaad, sh ka Eestis.
Raamatus on tehtud esimene katse süstematiseerida informatsiooni Eesti ukraina kogukonna kujunemise kohta, samuti Eesti ukrainlaste osalemisest Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse taastamisel ja panusest sellesse.
Toetasid Eesti taasiseseisvumist
Samorodni ütles Hiiu Lehele, et raamatut aitasid tal kirjutada Ukraina kaasmaalaskonna endised juhid ning ukraina kogukonna aktivistid.
Raamatu sisu põhineb meedias avaldatud publikatsioonidel, Ukraina kaasmaalaskonna koosolekute protokollidel ja nende sündmuste otseste osalejate mälestustel.
Lisaks teabele Ukraina kaasmaalaskonna moodustamise kohta Eestis 80ndate lõpus 90ndate algul on kirjutatud kohalike ukrainlaste panusest Eesti taasiseseisvumisse. “Vaba, sõltumatu ja demokraatlik Eesti on meie ühine saavutus,” kinnitas autor esitlusel.
Autor rääkis, et neil aastatel, demokratiseerimise tingimustes, toimus niinimetatud “nõukogude rahvaste” rahvusliku eneseteadvuse kasv, mis paratamatult muutus võitluseks oma riigi iseseisvuse eest: “See oli omane nii eestlastele kui ka ukrainlastele, sealhulgas nendele ukrainlastele, kes nõukogude ajal erinevatel põhjustel tulid Eestisse elama. Seetõttu ei ole üllatav, et esimesed ukraina organisatsioonid – Ukraina kaasmaalaskond, Ruhhi toetusrühm, Ukraina ohvitseride liit – juba algusest peale toetasid Eesti rahva soovi elada iseseisvas riigis.”
Samorodni kinnitas, et see toetus ei olnud ainult verbaal­ne, vaid ukrainlased aitasid kaasa näiteks Rahvarinde ja teiste rahvuspatriootlike Eesti organisatsioonide tegevusele. Samuti võitlesid šovinistlike rühmituste vastu, mis Eesti taasiseseisvumist pidurdada püüdsid nagu Interliikumine jt sarnased organisatsioonid.
“Ma loodan väga, et meie raamat säilitab mälu kohalike ukrainlaste panusest Eesti taasiseseisvumisele, just seetõttu otsustasime selle raamatu kõigepealt avaldada eesti keeles,” ütles Oleg Samorodni.
Ukrainlased on suuruselt kolmas rahvusrühm Eestis – üle 22 000 inimese, kellest pooled elavad Tallinnas.
Raamatu väljaandmist rahastas Ukraina välis­ministeerium.