Majandus- ja taristuminister Kadri Simson lubas kevadisel kohtumisel Hiiumaa ettevõtjatega, et tuleb suvel veel saarele tagasi. Sügis algab pühapäeval, seega võib öelda, et minister pidas lubadust.
Reede varahommikul lennukiga saabunud minister andis ühiskonnaõpetuse tunni Palade põhikoolis, vaatas üle Kärdla lennuraja ehitustööd, kohtus Hiiumaa valla juhtide ja ettevõtjate liidu juhatusega ning külastas ASi Dagöplast Käinas.
Kohtumisel vallajuhtidega andsid vallavanem Reili Rand, volikogu esimees Aivar Viidik ja ühistranspordispetsialist Piret Sedrik ülevaate transpordiühendustest ja meiepoolsetest ootustest neile.
Kohtumisel ei saadud üle ega ümber Rukki kanali teemast. Kanali süvendustööd, mida pikalt oodatud, juba käivad ja tööd lähevad vastavalt planeeritud ajakavale. “Seda kindlasti tänu headele ilmastikuoludele, mis sügisel võiks ju hoopis halvemad olla,” ütles Simson. “Tähtis on, et töid tehakse ainult öösel ja tavapärast parvlaevaliiklust ei segata.”
Süvendamine kindlam lahendus
Öötöö kergitas kõvasti süvendustööde hinda. Minister avaldas arvamust, et kuna kordussüvendusi kahe ja nelja aasta pärast saab pikemalt ette planeerida ja kanalist on vaja vähem materjali välja tõsta, on nende tööde maksumus odavam.
“Eriti tähtis on, et riigieelarvestrateegias on nüüd raha selleks, et kanalit iga kahe aasta tagant süvendada – see, mis meie seljataha jäi, neli aastat süvendamise paus, andis valusalt tunda märtsis,” rõhutas minister.
Ta vahendas geoloogide öeldut, et meri kannab paratamatult pinnast kanalisse, just seetõttu tulebki kanalit süvendada regulaarselt ehk iga kahe aasta tagant.
“Mida muda ja liiv kanali põhjas teeb, kas tekitab valli või läheb laiali, pole vahet, sest fakt on see, et kui muda ja liiv välja tõsta, ei ole laeval ka midagi valli ajada,” ütles minister.
Ta viitas, et eelmise valitsuse ajal katsetati n-ö rehitsemist ja aeti Rukki kanali põhja kogunenud pinnas laiali, aga ilmselt on töökindlam lahendus ikkagi kanali süvendamine.
Vana rajakate kestis 20 aastat
Kärdla lennujaama maandumisrada on juba saanud uue asfaltkatte ja reedel pandi paika rajatuled. “Kõik sujub vastavalt graafikule,” oli minister rahul.
Lennuraja asfaltkatet vahetati viimati 20 aastat tagasi. “Loodan, et uus rajakate on sama kvaliteetne ja peab pikalt vastu,” ütles Simson.
Sel sügisel on koostöös lennuakadeemiaga kavas testida uut maandumissüsteemi ja kõik tööd peaks olema aasta lõpuks tehtud. “Suurema ilmastikukindlusega saavutame usalduse lennuühenduse vastu,” kinnitas minister.
Suurem lennuk ka meile?
Praegu on käimas lennuhange, sest praeguse vedaja leping lõpeb koos järgmise aasta maikuuga. Nii Hiiumaa kui Saaremaa liini teenindamiseks otsitakse uusi lennukeid ja ministri sõnul võib juhtuda, et ka Hiiumaa liin saab suurema lennuki. Minister märkis, et suurem peab lennuk paremini vastu ka igasugustele tuuleraputustele.
Simson ütles, et talle teadaolevalt on hiidlaste mure pigem lennupileti hind kui väike lennuk, st hiidlased on hinnatundlikud: “Püüame leida võimaluse, et uus lennuk oleks parema kvaliteediga, aga hind ei saaks hiidlastele lendamisel takistuseks.”
Minister avaldas lootust, et kui lennukil on hea teeninduskindlus, tuleb tõenäoliselt parem ka reiside täituvus.
Lisamiljonid suurobjektidele
Kohtumisel ministriga avaldasid Hiiumaa vallajuhid lootust, et riigi rahastus teehooldele kasvab. Möödunud nädalal täiendatigi teehoiukava 113 miljoni euroga, aga need lisaeurod tulid ministri sõnul suurtele strateegilistele objektidele, milleks on neljarealised maanteed.
Lisaks antakse igal aastal juurde kruusateede mustkatte alla viimiseks 1,5 miljonit eurot. Veel ei ole valitsus otsustanud, millised kruusateed asfaltkatte saavad. “Selle otsustab maanteeameti peadirektor vastavalt sellele, millised riigi kruusateed on halvemas seisus ja kus on igapäevaselt tihe liiklus ehk kus on suurem vajadus,” selgitas minister valikupõhimõtteid.
Raha ettevõtete teedele
Järgmise aasta eelarves on veel 6 miljonit eurot, kust omavalitsused saavad taotleda raha nende teede remondiks, mis vajavad parandamist ettevõtlusega seoses. “Kuhu on tekkinud mingi tootmine ja teed seal ei ole vastavad, siis kohalik omavalitsus saab seda raha taotleda,” selgitas minister.
Taotlused konkureerivad omavahel, toetuse maksimummäär on 100 000 eurot ja omavalitsus peab ka omalt poolt raha lisama.
“Usun, et ka Hiiumaal on tekkinud uusi tootmisüksusi, mis annavad argumendi, et vald saaks sellele rahale kandideerida,” ütles minister.
Minister Kadri Simson külastas reedesel visiidil ka ASi Dagöplast Käinas. “Otsustasin külastada ettevõtet, mis annab tööd kolmsada kuuskümmend viis päeva aastas kohalikele inimestele ja mille käekäik sõltub heast ühendusest mandriga,” põhjendas minister.
