Kõrgetasemeline aastapäevapidu

Tänavuse Eesti Vabariigi aastapäeva peokoha, Kärdla kultuurikeskuse kujundus oli ilus ja üllatusmomendiga, kontsert kindlalt etem kui see, mida näidati telerist, ja peolaud tõenäoliselt samuti, kuigi Jõhvis pakutud suupisteid maitsta ei õnnestunud.
Kuna ülivõrdes kiidusõnu kostis peo ajal ja hiljemgi mitmelt poolt, on asjakohane tagantjärelegi tunnustada tublisid tegijaid ja tutvustada meie endi osavnäppude tehtut ka leheveergudel.
Oma lapsed laval
Väga hea otsus oli tehtud esinejate valikul -– saare oma lapsed. Aastapäevapeol laulsid Lauka kooli laululapsed õpetaja Helgi Kaibaldi juhendamisel, eestlauljateks-solistideks olid imeliste häältega Maria Valk ja Raigo Rako.
Kärdla lasteaia vahva mudilaskoori ja Kärdla kultuurikeskuse tublid laululapsed tõi lavale juhendaja Rita Lepland.
Tantsisid Kärdla kultuurikeskuse I klassi rahvatantsurühma tantsijad, keda juhendab Jaanika Kuusk. Tiina Tantsustuudio tantsija Teele Tammsaar esitas imelise soolotantsu. Joanna Jürimäe esitas laulu “Kauges külas” sama priimalt kui seda teeb Curly Strings, kitarril saatis teda Mihkel Nõmmik. Kui aga Tallinnas Georg Otsa muusikakoolis laulu õppiv Tambet Kikas lavale tuli ja alustas laulu “Igal majakal oma tuli”, saal lausa ahhetas ning aplaus ei tahtnud lõppeda. Klaveril saatis Tambetit Heli Lindmäe.
Kontserdi stsenaariumi autor oli Ermo Mäeots, õhtujuhiks Kärdla nukuteatris näitlejateed alustanud Tõnu Tamm, kes õhtujuhi rolli täitis ülimalt professionaalselt ja meeldivalt.
Omamaine toit laual
Laitmatu teeninduse eest hoolitses Linnumäe puhke­keskuse perenaine Anne Berkmann, aga hõrkude maitsete eest tuleb tänu öelda peakokale Heli Hahndorfile, kes koostas menüü hiiumaisest toorainest, mis pärit saare ettevõtlikelt inimestelt. “Vabariigile pühendatud vastuvõtt on sündmus, mis peaks olema võimalus mitmetele toitlustajatele, täis kohalikke maitseid ja tooraineid,” sõnastas
Hahndorf põhimõtte, millest ta seekord aasta kõige tähtsama laua katmisel lähtus. Varem on vastuvõtu toidulaud olnud ühe ettevõtte hooleks, seekord kaasas ta enamuse Hiiumaa toitlustajatest. “Ja tulemus oli väga mõnus!” hindas ka peakokk ise.
Tänavuse vabariigi aastapäeva peolaua kohta võib julgelt öelda, et niisuguses koguses nii meeldivaid ja erinevaid suupisteid nii hästi serveerituna pole ilmselt paljud Hiiumaal varem sööma juhtunud.
Ainuüksi menüü ülelugemine toob eredalt meelde need hõrgud maitsed. Allakirjutanu eriline lemmik oli küpsetatud lambaliha Vetsi talli ploomi-küüslaugu leival, mille autor Pille Rebel. Meeletult hea oli Heli tehtud kitsejuustukreem, juust Varese talust, sibulamoosiga.
Ahvena äkine rohelise sibula ja tillikreemiga pettis maitsemeeled nii ära, et kõik uskusid olevat tegu delikatess-soolasiiaga!
Ja kui hästi maitses “Hiiumaa vorst ja grill” (Ivo Lõppe) lambavorstike herne-mündi­kreemiga!
Imelise mekiga olid Hiiu Gourmet kadakasinepiga marineeritud kilusuupisted Hõbekala kohviku pidajailt Kätlin Kiisalt ja Siim Rätsepalt ning küpsetatud räim wasabi-toorjuustukreemiga röstleival Baabade kohviku pidajailt Ave ja Aet Vohult. Koduselt-armsalt maitses Õie Laksbergi ja Soera talumuuseumi “Heeringas tuhlise turjal”.
Keele viisid alla ka punapeet ja Lepaniidi talu kitsejuust seemnetega ning metsaseene salat leivakrõpsul.
Kahjuks avastasin tagantjärele, et maitsmata oli jäänud maheveiselihast, liha OÜlt Hiiumaa Lihatööstus, rostbiifi­salat vardas. Kas olid need nii head, et kadusid esimesena liudadelt või ei hakanud roogadekülluses silma, aga proovimata need minust jäid.
See-eest said kõrgeimad hinded mõlemad magustoidud: ülihead olid nii Kalana suveresto peakoka Kertu Lukase pohla-kohupiimakoogikesed kui kadakane leivakreem hapukoore ja pohlaga Linnumäe puhkekeskuselt.
Peol pakuti ka põnevat hiiumaist märjukest – kadakase leiva-mee kalja valmistas Linnumäe puhkekeskuse kokk Annika Undo ja ka selle kohta kostis peoliste suust kiidusõnu.

Seelikud laes ja seintel
Kärdla kultuurikeskus sai Eesti Vabariigi 97. aastapäeva aktuseks rõõmsa ja meeleoluka kujunduse. Nelja ruumi kujundamise võttis enda kanda Liia Lüdig-Algvere, kes kasutas selleks motiive oma akvarellidelt: triibuseelikuid ja pilliroogu. “Soovisin neid ka teistele näidata,” selgitas Lüdig-Algvere.
Akvarellide juurde sobisid Hiiumaa kunstnike taiesed, mis samuti siinsest loodusest inspireeritud, näiteks Sulev Loopalu vaasid, Märt
Rannasti sepis ja Kadri Kuuse pärandariided. “Just päranda­riided, nagu hiidlased ütlevad,” rõhutas kunstnik.
Lõpuks lisandus kõigele sellele kunstniku enda mõte linnuteest, mida pidid edasi andma seintel ja laes rippuvad rahvariideseelikud ja lindude kujutised.
Nelja ruumi on raske üksinda kaunistada, nii palus Lüdig-Algvere appi Taavi Tuuliku floristikaõpilased Hiiumaa ametikoolist. Ametikooli esimese kursuse florist Hebe-Kai Kann rääkis, et kaunistamiseks kasutasid nad vaid pilliroogu ja kadakat ning seinal rippunud maalidest inspireerituna ühe seade taga ka küüduriiet. “Meie tehtud seaded ei tohtinud domineerima jääda,” selgitas Kann põhimõtet. Kõigi seadete valmistamiseks kulus neil koos kursusekaaslase Kirke Oltiga terve päev.
“Minu jaoks oli see väga põnev töö,” kinnitas Liia Lüdig-
Algvere pärast pidu. “Kujunduse tegemine on nagu liivamandala: hetk on ja siis pühitakse taas ära. Hea, kui jääb meelde kaunis emotsioon.”