Hiiumaa kirjamehe, rahvaluulekoguja, keelemehe ja koduloouurija Jegard Kõmmuse 100. sünniaastapäeval esitles koostaja Sõru muuseumis muistendiraamatut “Iiu Leiger”.
Raamat, mille koostaja ja toimetaja on Jegardi lapselaps Helen Kõmmus, on kirjutatud Emmaste kihelkonna lõunapoolse osa, Sõruotsa murrakus. Just nii nagu seda räägiti Jegard Kõmmuse lapsepõlves ehk 20. sajandi esimestel kümnenditel.
Sõru külas 21. detsembril 1914 sündinud Jegard Kõmmus teenis oma igapäevase leiva meremehena. Aastast 1961 oli ta Eesti rahva muuseumi, Emakeele seltsi ja Eesti rahvaluule arhiivi hinnatud kirjasaatja. Neis arhiivides on temalt ligi 3000 käsikirjalist lehekülge Hiiumaa rahvapärimust: jutte, muistendeid, nalju, laule, vanasõnu, kõnekäände, ütlusi, murdesõnu ja palju muud.
Aluseks Jegardi jutud
Ta kirjutas värvikalt hiidlaste rannakülaelust ja meresõitudest, talletas muheda hiiu naljaga vürtsitatud rahvaluulet ja murdekeelt. Jegard lihtsalt ei kopeerinud esivanematelt õpitut, vaid valdas traditsioonilise pajatamise võtteid.
Kirjapanekute seas on tähelepanu väärivaks kohalike muistendite põhjal koostatud murdekeelne Hiiumaa vägilaslugude tsükkel “Iiu Leiger”, mis 1960. aastal ilmus järjejutuna ajalehes Nõukogude Hiiumaa.
Nende põhjal ongi nüüd valminud raamat, mille täielik pealkiri on “Iiu Leiger. Emaste Söruotsa murragus loodud muisdendide sari Iiuma vägimihest Leigrisd”. Sõruotsa murraku kirjakeelele andis raamatus viimase lihvi toimetaja Sende Lipu.
84leheküljeline teos koosneb kuuest peatükist: “Leiger asub Iiumale”, “Leiger teeb Töllusele souna”, “Leiger peestab Tohri pere tondi keest”, “Kuidas Töllus Kassares käis”, “Pörsapoud” ja “Eerik kimbudab Iiumad”.
Kogumikule annab lisaväärtuse Emmaste kunstniku Liia Lüdig-Algvere kohalikest rahvariietest ja eluolust inspireeritud värvikas akvarelliseeria “Leivakõrvane”.
Mälestus kestab
Jegard Kõmmus ise pidas oma elutööks Gullkrona laeva meeskonna päästmist 1941. aastal.
Jaanuarikuisel jäisel merel koos Harry Õispuu, Anton Pöiteli ja Bernhard Kaljoga Soome mootorpurjeka meeskonna päästmise auks seati maikuus Sõru sadamasse üles Ivo Männi valmistatud pink.
Selle mälestuspingi juures süüdati Jegard Kõmmuse 100. sünniaastapäeva puhul küünlad. Seejärel koguneti Sõru muuseumi seminariruumi mälestussõnavõttudeks. Päev varem, 20. detsembril oli kokkusaamine Kärdlas Pikas majas, kus Helen Kõmmuse eestvedamisel meenutati Jegardit kui silmapaistvat kultuuritegelast ja väärt pereisa.
