MARKO MUMM Aastal 2016, kui üle aastate taas võistlussarjaga ühineti, olid hiidlased väiksemate koolide arvestuses teised, seejärel saadi viies koht ja möödunud aastal lõpetati taas teisena, nüüd siis neljas koht.
Kuni 250 õpilasega koolide seas tõusis nelja etapi järel teisel kohal olnud Avinurme gümnaasium finaaletapi ehk mitmevõistlusega võitjaks, kogudes 35 762 punkti.
Teine oli Osula põhikool
35 661 punktiga. Enne mitmevõistlust lahutas neid kahte kooli vaid 26 punkti, nüüd siis 101.
Kolmanda koha teenis senine liider, Laupa ja Imavere põhikooli ühendvõistkond, kelle lõppsaagiks jäi 34 603 punkti.
Käina ja Emmaste kooli ühendtiimi tulemuseks jäi 34 346 punkti ehk 257 punkti vähem kui poodiumile mahtumiseks vaja olnuks. Järgmised koolid jäid juba enam kui 2000 punkti kaugusele.
Suurematest koolidest võitis Rakvere reaalgümnaasium Tartu Tamme kooli ja Kuressaare gümnaasiumi ees.
Toimra 18. ja Saarnak 24. koht
Finaalis läbisid poisid üheksavõistluse. Noorematest oli parim Sten Erik Hiir, kes kogus 6504 punkti. Meie Karl Kustas Toimra teenis 18. koha 4293 punktiga. Toimra üksikalade tulemused olid 24,23 meetrit kettaheites, 8,92 sekundit 60 meetri jooksus, 4,55 meetrit kaugushüppes, 1,59 meetrit teivashüppes, 10,07 sekundit 60 meetri tõkkejooksus,
1,29 meetrit kõrgushüppes, 44,46 meetrit palliviskes, 7,69 meetrit kuulitõukes ning 4.18,89 minutit 1000 meetri jooksus. Sealjuures oli ta tõkkejooksus kaheksas ning teenis sarnaselt Jonatan Saarnakile mitu 11. kohta.
Saarnak kogus 3655 punkti, mis andis tulemuseks 24. koha. Tema üksikalade tulemused olid vastavalt 15,33 meetrit, 9,61 sekundit, 4,14 meetrit, 1,59 meetrit, 10,97 sekundit, 1,33 meetrit, 43,11 meetrit, 7,70 meetrit ning 4.15,43 minutit.
Laid 23. ja Põtter 26. koht
Vanemate poiste konkurentsis kogus Tormi Laid 5381 punkti, mis andis 23. koha. Laid läbis 60 meetrit 8,61 sekundiga, hüppas 4,53 meetrit kaugust, tõukas 10,70 meetrit kuuli, ületas 1,57 meetrit kõrgushüppes, heitis 30,91 meetrit ketast, läbis 10,63 sekundiga
60 meetri tõkkejooksu, ületas teibaga 1,89 meetrit, viskas palli
56,28 meetrit ning läbis 4.09ga 1000 meetrit. Sealjuures oli Laid kõrgushüppes koguni kuues ning teenis üheksanda koha heitealadel ehk kuulitõukes, palliviskes ja kettaheites.
Kevin Põtter oli 4924 punktiga 26. Tema tulemustena kanti protokolli 8,46 sekundit, 4,76 meetrit, 8,94 meetrit,
1,41 meetrit, 23,01 meetrit, 10,19 sekundit, 2,09 meetrit, 40,25 meetrit ja 4.01,15 minutit.
Vanemate poiste arvestuses võitis Harry Richard Jääger 8546 punktiga ja võit oli ülekaalukas – ta edestas konkurente enam kui 700 punktiga.
Hüüdma 27. ja Leenurm 29. koht
Nooremate neidude kuuevõistluses oli meie Carmen Hüüdma 27. ja Mildred Leenurm 29. kohal. Punkte teenisid nad vastavalt 3054 ja 2828. 60 meetri jooksu läbis Hüüdma 10,05 ja Leenurm 10,34 sekundiga. Palliviskes olid tulemused vastavalt 28,63 ning 22,41 meetrit. Kaugushüppes lahutas tüdrukuid üks sentimeeter ehk maanduti 3,72 meetri ja 3,73 meetri kaugusele.
60 meetri tõkkejooksu läbimiseks kulus kummalgi 11,46 ja 11,71 sekundit. Kõrgushüppes ületati võrdselt 1,21 meetrit ning lõpuala ehk 600 meetri läbimiseks kulus vastavalt 2.09,51 ja 2.10,05 minutit.
Parima tulemuse tegi Marta Ründva, kes võttis võidu 5181 punktiga.
Käär 35. ja Mežule 42. koht
Vanemad neiud läbisid kaheksavõistluse. Margareeta Käär kogus 4693 punkti ja oli 35. Laura Tekla Mežule teenis 3213 punkti, mis andis 42. koha. 60 meetri jooksus said nad kirja 9,17 ja 9,63 sekundit. Kõrgushüppes ületati vastavalt 1,45 ja 1,21 meetrit. Kettaheite tulemused olid 14,03 ja 11,64 meetrit. Kuul maandus 7,72 ja 6,17 meetri kaugusele. Palliviske resultaadiks jäid 29,06 ja 16,90 meetrit. 60 meetri tõkkejooks läbiti 11,33 ja 12,88 sekundiga. Kaugushüppes maanduti 3,92 ja 3,56 meetri kaugusele. 600 meetri läbimiseks kulus 2.02,5 ja 2.19,27 minutit.
Võitis Emma Kathrina Hein 7298 punktiga.
Tulevikuperspektiiv
Noori juhendanud kergejõustikutreener Hannes Maasel selgitas, et konkurents on tihe ja medalikoht oli tegelikult käeulatuses. Isiklike rekorditega suutis silma paista Toimra, samas kui tunda andis, et tehnikaalad vajavad järjepidevat tööd ning meie noored ei tundnud end võrreldes konkurentidega mugavalt.
Tulevikku vaadates on Maaselil kahetised tunded. Ta nimetas noori, kellega võiks ja saaks jätkata, samas kergejõustiku tuleviku mõttes on meil mitmed väljakutsed.
Ta kutsus üles Hiiumaa koole taas spordipäevi oma kalenderplaani võtma: “Rääkides teiste treeneritega, on mandri koolides tavapärane, et kaks korda aastas toimub koolis spordipäev.”
Spordipäevad annaks kõigist noortest hea ülevaate eeldusel, et koolid võistlusprotokolle treeneritega jagavad. “Kui septembris tulemusi näeks, teaks, kellega võiks talvel tööd teha,” selgitas Maasel.
Veel tõi ta võrdlusena välja, et meil on kergejõustikutrennid paljuski huviringi tasemel ja noored osalevad neis vaid korra-paar nädalas, samas TV10 sarja paremate koolide õpilasi juhendavad erialase taustaga palgalised treenerid.
“Sealt tuleb tasemevahe,” nentis Hannes Maasel, et tõhusamaks arenguks peaks trenni tegema vähemalt kolm korda nädalas. Ta lõpetas mõttega, et eks sügis annab noortest, nende kehalisest seisust ja tahtest täpse pildi.
Hergo Tasuja
