Heli Üksik Hergo Tasuja
hiiuleht@hiiuleht.ee
51. Europeade toimus Poolas Kielce linnas 23.–27. juulini. Eestist osales peaaegu 600 tantsijat, neist Hiiumaalt umbes 60.
Hiiumaad esindas Helgi Taelma juhendamisel naisühendrühm HiiuTaherLust, mis oli moodustatud kolme rühma: Hiiu Sõlg, Ungrulust ja Taherpill põhjal. Lisaks Käina huvikool ja tantsurühm Killuke.
“Mul on teie kõigi kohta ainult positiivseid vastukajasid ja mu enda muljed on samuti ainult positiivsed. Te tegite väga head tööd näitamaks me väikese rahva suurust,“ kirjutas Eesti Europeade komitee liige Valdo Rebane osalejatele saadetud tänukirjas.
Tantsija: Muusika “ei seganud”
Rebase sõnul kiideti tema väliskolleegide poolt eestlaste tantsu “Oige ja vasemba” just selle folkloorsuse tõttu. “Ja mis seal salata – tantsu mittetundvad väljamaalased ei saanudki aru, et tantsijad eelmängu ei kuulnud. Arvati, et nii pidigi olema – igaüks alustab mil tahab,” lisas rahvatantsuõpetajana töötav Rebane.
Ka hiidlastele jäi see seik avakontsertilt eredalt meelde. “Tantsijaid muusika ei seganud,“ meenutas muheledes Käina tantsija Liina Lepamaa hetke, mil nad laval muusikat ei kuulnud. “Peamine, et endal tore oli.”
“Kui meile, eestlastele tunduvad “Oige ja vasemba” ja “Kaera-Jaan” igapäevaselt lihtsad ja tavalised, siis välismaalastele on need tegelikult uued ning huvipakkuvad,” selgitas Rebane.
Hiidlastele jäid teiste esinemised samuti silma. Näiteks lätlased oma avakontserdi ilusa tantsuseade ja suurearvulise esinejaskonnaga.
Aga meelde jäid ka näiteks teibiga jala külge kleebitud karkudega noored. “Ei tea, mis nende eesmärk oli. Kas tahtsid lihtsalt silma paista või ongi see osa nende folkoorist,” arutles Emmaste tantsija Kersti Lehtsaar.
“Rongkäik võttis samuti suu ammuli – küll on ikka põnevaid rahvariideid,” ohkas Lehtsaar.
Teiste kirevaid rahvariideid tõi välja ka Lepamaa. Aga ka seda, et eestlased olid võrreldes teistega passiivsemad: “Teised nägid meist agaramad välja ja seda oli häälekalt kuulda ka.”
Poolakate saiauputus
Kui korralduse poole pealt said poolakad hiidlastelt vaid kiidusõnu, siis toit oli ühekülgne. Tavapäraselt oli hommikul kukkel ja sai juustu vm säärasega, lõunaks pakuti hamburgerit, lisaks magus sai ja puuvili, aga, tõsi, õhtusöök oli toitev. Kojusõidule pandi hiidlastele teemoongi kaasa. “Seal oli muna. Ja üllatus-üllatus, saiakesed,” rääkis Emmaste tantsija Maile Toomsoo.
“Lõpuks oli saiast ikka tõsiselt kopp ees, koju helistades tellisid kõik söögiks liha,” lisas Lehtsaar.
Reisi jäävad meenutama ka uued rühmanimed. Nii said juba esimesel õhtul Emmaste rühmast emised, Kõrgessaare omadest kõutsid, Käina rühmast aga kährikud. Tagasiteel saadi ka vastavad tunnused. Emised sobiva pildiga võtmehoidja, kõutsid rinnamärgi ja kährikud saba.
Tantsijad ütlesid, et seda reisi jääb meenutama ühistunde suurenemine. “Rohkem kui päeva üheskoos kusagil väljas olemine liidab eri rühmad kokku,” kinnitas Käina tantsija Kairit Jõpiselg.
Kaasa aitas ka eri rühmade ühine juhendaja, Helgi.
Pidu justkui puhkus
Tantsijate hinnangul oli Europeade meie tantsupeoga võrreldes justkui puhkus. Kui meie rahvuspeol tehti osaliste sõnul hommikul üheksast õhtul üheksani tööd, siis Poolas oli aega kultuuri tarbida ja puhata.
“Et see niimoodi juhtuda sai, peame tänulikud olema oma toetavatele peredele ja lapsehoidjatele,” tänas Lehtsaar kaaslasi.
Europeade on iga-aastane pidu. Tantsuõpetaja Helgi Taelma rühmad on seal osalenud ligi kümme aastat. Igal aastal toimub pidu eri riigis, näiteks kaks aastat tagasi Eestis Tartus, aga järgmisel aastal Rootsis Helsingborgis.
Europeade toob kokku Euroopa Liidu tantsijad, kes esitavad koos lihtsamaid rahvatantse.
